Erinevus lehekülje "Märt Laarman" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P
| Pildi info =
| Sünninimi =
| Sünniaeg = [[22. veebruar]], [[1896]]
| Sünnikoht = [[Viljandimaa]], [[Eesti]]
| Surmaaeg = [[18. aprill]], [[1979]]
| Surmakoht =
| Rahvus = [[eestlane]]
Märt Laarman on masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde – [[Linda Viiding|Linda]] (tõlkija Linda Viiding) ja Leili – ning vend Peeter. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis.
 
Märt Laarman õppis aastail [[1904]]–[[1907]] [[Araku]] (Kääriku) koolis [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]]s ja [[1908]]–[[1912]] [[Otepää Haridusseltsi Progümnaasium]]is. [[1912]]. aastal astus Märt Laarman [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminari,]] kus omandas [[Karl Merilaid-Schnell|Karl Friedrich Schnell (Merilaid)]] juures esimesed kunstioskused. Pärast seminari lõpetamist 1914. aastal, õppis ta [[Tartu Ülikool]]is Lauri Kettuneni ning [[Johann Voldemar Veski]] täienduskursustel. 1920 omandas ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides [[1945]]. aastani.
 
Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast näiteks 1920-ndatel [[Ants Laikmaa ateljeekool|Ants Laikmaa ateljeekoolis]].<ref>[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon|EKBL - lk, 242]]</ref> Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail [[1926]]–[[1927]] toimetada Eesti Kunsti aastaraamatut, [[1928]]. aastal [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail [[1928]]–[[1929]] noorsooajakirja [[Taie]] ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades [[Olion (ajakiri)|Olion]], [[Looming (ajakiri)|Looming]] ning [[Kunst ja Kirjandus]].
Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist." Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1930. aastate teisel poolel pühendus Laarman bibliofiilsete raamatute tegemisele, [[Eksliibris|eksliibrisele]] ja väikeses formaadis vabagraafikale. 1937. aastal ilmus Laarmanilt mapp „Kymme puulõike-eksliibrist käsitrykis I”, 1940. aastal teine mapp, 1943. aastal kolmas. Aastal 1939 lõi ta puulõiked bibliofiilsetele raamatutele „Pikse palve” ([[Oskar Loorits|Oskar Looritsa]] järelsõnaga), Hjalmar Gullbergi „Kolm laulu” (Märt Laarmani tõlkes) ja Laarmani enda „Kylmad ruba’iid”.<ref>Mai Levin. Tipptegijad Tallinnas. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
 
1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt edasi nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal [[Võitlus formalismi vastu|formalismis]] ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud [[Friedebert Tuglas]]e "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud [[Lydia Koidula]] "Valik luulet".
 
1950. aastail tegeles Märt Laarman [[Friedebert Tuglas]]e teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks.
===Lavakujundus===
*[[Carlo Gozzi]] näidend-muinasjutt "Kaaren" (1923)
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandust==
*"Märt Laarman, 12 reproduktsiooni", Kirjastus Kunst Tallinn 1973
*"Märt Laarman raamatukunstnikuna", koostanud [[Rein Loodus]], Kirjastus Kunst Tallinn 1976
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
* [[Velly Roots]], [http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/02/28/tallinn.htm#kaheksas "Maalikunstnik ja graafik Märt Laarman 100"]. Postimees, 28. veebruar 1996
* [[Jüri Hain]], [http://www.epl.ee/artikkel/5060 "Raskesti haaratav Laarman"]. Eesti Päevaleht, 9. aprill 1996
* {{ISIK|1163}}
 
123 553

muudatust