Aktiivsus- ja tähelepanuhäire: erinevus redaktsioonide vahel

Sümptomid, mis avalduvad varases lapseeas, on hilisemale isiksusearengule ohtlikumad, kui need, mis avalduvad hiljem. Väga tähtis on, et saadakse võimalikult varakult teada, millega on tegu ning alustatakse raviga. Kui ravi (farmakoloogilise ravi puhul [[stimulant]]idega) ei saa õigeaegselt, võib lapsel tekkida enesehinnanguhäired, depressioon ja süütunne. Küll aga on võimalik õigeaegselt alustatud raviga võimaldada lapsel koolis edukalt hakkama saada. Uuringud on näidanud, et aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel on kõige enam probleeme noorukieas, eelkõige neil, kes pole õigel ajal abi saanud. Sageli jäetakse kool pooleli, lisanduvad käitumishäired ning satutakse halba seltskonda. Sellised noored vajavad psühhiaatrilist abi. Kõige halvema prognoosi kohaselt võivad abita jäänud lapsed täiskasvanueas kannatada isiksusehäirete all. Kui probleemidele on õigeaegselt jaole saadud, siis on võimalik keskendumisraskustest tingitud kahjud minimeerida.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 245)