Hilisromantism (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] koosseisu suurenemine hiigelmõõtmeteni ja [[vaskpillid]]e osatähtsuse tõus;
* [[kromaatika|kromaatiline]] [[harmoonia]] ja [[tonaalsus|tonaalse]] lahenduse edasilükkmine;
* kodumusitseerimise segunemine institutsionaalse kontserdieluga, mille tulemuseks oli kontserte korraldavate [[muusikaühing]]ute (''Konzertgesellschaft'') ja [[filharmoonia]]te teke;▼
* [[programmiline muusika|programmilise muusika]] ja [[muusikateater|muusikateatri]] eelistamine [[puhas muusika|puhtale muusikale]].
18. rida ⟶ 17. rida:
==Hilisromantismi kaasaegsed muusikastiilid==
Väljaspool saksa keeleruumi sarnanevad hilisromantismiga näiteks [[sümbolism]] ja varane [[impressionism]] ([[Gabriel Fauré]], [[Aleksander Skrjabin]]) või ka itaalia [[verism]] ([[Giacomo Puccini]]), milles omakorda avaldub [[modernism]], kuna tragöödia lõpus puudub katarsis ja tegevus kulgeb traagilise lõpuni.
==Muusikaelu areng hilisromantismi perioodil==
▲
|