Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lingid
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
11. rida:
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks.
 
Pärast sõda suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse all Punane RET. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSVL vajadustele vastavalt oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oom-meetrid]]. ning nende metroloogilise kindlustuse vahendid (kalibraatorid). Selle "sõjatoodangu" kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "[[Estonia-2]]" sai 1958. aastal Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]<nowiki/>el [[Expo 58]] kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja pseudostereofoonilist efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[AS Are]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).
 
Radioola "Estonia" kõrval hakati tootma teist olulist laiatarbetoodet - [[Elektriorel|elektronorel]]<nowiki/>it "[[Retakord]]".
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele.
 
 
Tehasest sai [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. Koondisesse kuulusid veel [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] (TREKB) ja Jõhvi tsehh. kus alguses toodeti RET'i valjuhääldeid, hiljem aga transformaatorid ja teisi elektromehhaanilisi komponente.
 
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele.
 
Tehasest sai [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. Koondisesse kuulusid veel [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] (TREKB) ja Jõhvi tsehh. kus alguses toodeti RET'i valjuhääldeid, hiljem aga transformaatoridtransformaatoreid ja teisi elektromehhaanilisi komponente.
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.
25. rida ⟶ 29. rida:
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu kolisid tehase kvartali [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 renoveeritud hoonetesse [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]]. Hiljem asus ühes hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase Narva maantee ääres paiknev peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle omandas [[Danske Bank]].
 
Peterburi tee tootmishoonet hakkas kasutama Soome ettevõte [[Elcoteq]], mille mobiiltelefonide toodang tehases [[Elcoteq Tallinn]] andis suure osa Eesti ekspordist. Hiljem lisandus selle tehase kasutajaks Rootsi ettevõte [[Ericsson]] AB, kellest Elcoteqi lahkumise järel sai hoone ainukasutaja, toodanguks mobiiltelefoniside tugijaamad. Veelgi hiljem sai hoone kasutajaks üks Prantsuse elektroonikafirma.
 
== Viited ==