Erinevus lehekülje "Hilisromantism (muusika)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Hilisromantismi mõjukamad [[helilooja]]d olid [[Gustav Mahler]] (1860–1911), [[Anton Bruckner]] (1824–1896) ja [[Richard Strauss]] (1864–1949). Hilisromantikute hulka on liigitatud ka [[Max Reger]] (1873–1916) ning varane [[Arnold Schönberg]] (1874–1951). Hilisromantikute suur eeskuju oli [[Richard Wagner]] (1813–1883).
 
==Hilisromantiline helikeel==
Hilisromantilist helikeelt iseloomustab järjest keerulisemaks ja lahendust edasilükkavamaks muutuv harmoonia ning tihenev polüfoonia. [[Alexander von Zemlinsky]] või [[Max Regeri]] teostes võib olla isegi kuni kaksteist kontrapunktiliselt iseseisvat häält, mis on orkestreeritud värviküllaselt ning mille harmoonia lahendus kas ei saabu üldse või saabub väga hilja, viies selle muusika tonaalsuse piiridele. [[Hugo Wolf]]i teostes võib leida rohkelt hermoonilist teravust ja senitundmatuid akordide kombinatsioone. Richard Wagneri [[ooper]] [[Tristan ja Isolde (ooper)|Tristan und Isolde]] on kuulus oma tonaalselt määramatu harmoonia poolest, mis hõlmab kogu kaksteistheliruumi.
 
Jõudmine tonaalsuse piiridele tõi 20. sajandi alguses kaasa tonaalse süsteemi lagunemise ja avas tee uutele harmooniasüsteemidele, näiteks [[dodekafoonia]]le.
 
Tonaalsuse kaotanud muusikat hakati nimetama [[atonaalsus|atonaalseks]].
 
==Hilisromantismi kaasaegsed muusikastiilid==
Väljaspool saksa keeleruumi sarnanevad hilisromantismiga näiteks [[sümbolism]] ja varane [[impressionism]] ([[Gabriel Fauré]], [[Aleksander Skrjabin]]) või ka itaalia [[verism]] ([[Giacomo Puccini]]), milles omakorda avaldub [[modernism]], kuna tragöödia lõpus puudub katarsis ja tegevus kulgeb traagilise lõpuni.
 
 
==Kirjandus==
* Garšnek, Igor (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita.
* Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Mahler. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool.
* Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.
* Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, välja andnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.