|
| binaarne = ''Clupea harengus membras''
}}
'''Räim''' ehk '''läänemere heeringas''' (''Clupea harengus membras'') on [[atlandi heeringas|atlandi heeringa]] [[Läänemeri|Läänemeresalamliik]], elavkes elab [[alamliikLäänemeri|Läänemeres]].
Tavaline räim toitub [[plankton]]ist. Hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke.<ref name="Loomade elu" />
Räimel on üsna lame keha, värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Selja keskosas asub ainus seljauim ning soomused ei ole tugevalt arenenud ega teravad.<ref>Heli Shpilev. [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,50,1233 Rahvuskala räim]. Kalastaja.</ref>
Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem – 13-1413–14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 cm-st kuni 37,5 cm-ni. Kaalult on räimed tavaliselt veidi üle 20 g.<ref>[http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/PM-R_ime_ja_kilu_positsioneerimine.pdf Räime ja kilu positsioneerimine võrreldes teiste kalaliikidega]. (Juuli 2009) Toidu- ja Fermantsioonitehnoloogia Arenduskeskus.</ref>
LisaksPeale suuruselesuuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem [[selgroolüli]]de arv. Räimel on neid 54–57.
== Elupaigad ==
Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[asurkond]]a: [[Liivi laht|Liivi lahe]] räimräime, Läänemere kirdeosa avamereräimavamereräime ja [[Soome laht|Soome lahe]] räimräime. <ref name="Euroopa" />. Kuna mõni asurkond [[kudemine|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka [[kevadräim]]e ja [[sügisräim]]e, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.
Räim on kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ja suudab kohati elada isegi [[magevesi|magevees]], näiteks mõnes [[Rootsi]] [[järv]]es.<ref name="Loomade elu" />
Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Räime püütakse tavaliselt ranna lähedalt [[seisevvõrk]]ude ja [[seisevnoot]]adega.<ref name="Loomade elu" />
Rohkem kui pool kogu saagist läheb [[konserv]]ide valmistamiseks ([[sprotid]] õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime [[marineerimine|marineeritakse]], [[suitsutamine|suitsutatakse]], [[praadimine|praetakse]] või [[küpsetamine|küpsetatakse]] [[hapukoor]]e ja [[till]]iga.
== Räimed Araali meres ==
[[1954]]–[[1956]] prooviti räime aklimatiseerida [[Araali meri|Araali merre]]. Kolm aastat peale marja toomist Araali, hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi, ladinakeelsete nimetustega (''[[Diaptomus]]'' ja ''[[Dikerogammarus]])'', kuid siiski hakkas räimede arvukus tunduvalt vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei kujunenudki Araali meres töönduslikku räimevaru.<ref name="Loomade elu" /> Väikesearvuline räimepopulatsioon elab [[Väike-Araal]]is tänasenika praegu.<ref name="Jiaguo" />
== Räim nimena ==
| 