Redaktsioon: 18. mai 2018, kell 13:15 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. mai 2018, kell 16:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
47. rida: Cameron kasvas üles Chippawas Ontarios ja õppis Stamfordi keskkoolis Niagara Fallsis. Kui ta oli 17 aastat vana, kolis tema perekond Breasse Californias.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://www.newyorker.com/magazine/2009/10/26/man-of-extremes\|Pealkiri=Goodyear, Dana (October 26, 2009). "Man of Extremes: The Return of James Cameron". The New Yorker. Kasutatud 12.12.2017.\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> Ta langes välja Sonora keskkoolist ja seejärel asus õppima Brea Olinda keskkooli, et omandada keskharidus. 1973. aastal ~~alustas~~hakkas Cameron ~~füüsika õppimist~~ Fullertoni kolledžis õppima füüsikat, seejärel vahetas õppekava inglise keele vastu, aga langes siiski välja enne 1974. aasta sügissemestrit. Seejärel töötas ta mitmesugustel töökohtadel – sealhulgas veokijuhina. Vabal ajal tegeles ta kirjutamisega. Selle aja jooksul tegi ta ise endale selgeks eriefektide teooria.<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://web.archive.org/web/20100617162554/http://www.filmmakers.com/artists/cameron/biography/page2.htm\|Pealkiri=Media Pro Tech Inc. "James Cameron Biography by FilmMakers Magazine". Filmmakers.com. Archived from the original on June 17, 2010. Kasutatud 12.12.2017.\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> ==Karjääri algus== Cameron jättis oma töö veokijuhina, et minna edasi filmitööstusse. Lugedes Syd Fieldi raamatut „Stsenaarium“, ilmnes talle, et teaduse ja kunsti integreerimine on võimalik. Ta kirjutas kahe sõbraga valmis kümneminutilise teadusliku lühifilmi stsenaariumi, mille nimeks sai „[[Xenogenesis]]“. Nad kogusid raha, et rentida kaamera, objektiivid, filmivarud ja stuudio. Film sai lindistatud 35 mm rullile. Cameron ja tema sõbrad demonteerisid kaamera täielikult, et mõista, kuidas see töötab, ja kulutasid poole esimesest võttepäevast, et aru saada, kuidas seda kasutada.<ref name=":0" /> Cameron oli „Xenogenesise“ režissöör, stsenarist, produtsent ja disainer. Ta jätkas filmitegemise tehnikate õpinguid ning alustas [[Roger Corman Studio]]s tööd miniatuursete mudelite ehitajana. Kiiresti valmistatud ja väikese eelarvega toodetud mudelite ehitamine tutvustas Cameronile efektiivseid ja odavaid töövõimalusi.<ref name=":0" /> 1981. aastal palgati Cameron tööle eriefektide lavastajaks filmile „Piranha II: The Spawning“. Esialgne lavastaja Miller Drake lahkus projektist loominguliste lahkhelide tõttu produtsent Ovidio Assonitiga, kes seejärel andis Cameronile tema esimese töökoha lavastajana. Hiljem vallandas Ovidio ka Cameroni, kuna viimane ei suutnud tema nõudmisi täita. Siiski palus Ovidio Cameronil võtetele jääda ja assisteerida filmimise juures. 72. rida: Järgmisena alustas Cameron „[[Tulnukas (film 1979)\|Tulnukale]]” (Ridley Scotti 1979 aasta film) järje loomist, nimetades selle „[[Tulnukad (film)\|Tulnukateks]]” ja palgates kuulsasse Ellen Ripley rolli taas [[Sigourney Weaver\|Sigourney Weaveri.]] Cameroni sõnul oli „Tulnukate” filmimeeskond tema vastu vaenulik, pidades teda Ridley Scotti nigelaks aseaineks. Ta soovis neile „Terminaatorit” näidata, aga suurem osa meeskonnast keeldus seda vaatamast ja jäi tema lavastamise suhtes skeptiliseks läbi terve produktsiooniaja. Sellest ja teistest kaadritagustest probleemidest (teiste seas tüli mittekoostööalti kaameramehega ja ühe peaosatäitja väljavahetamine) hoolimata sai „Tulnukatest” edukas kassahitt. ~~Sellele~~See ~~omistati~~sai teiste seas parima naispeaosa (Weaverile) ja parima kunstnikutöö [[Oscar (auhind)\|Oscari]] nominatsioonid ning film võitis parimate heli- ja eriefektide Oscari auhinnad. Lisaks sellele pääses „Tulnukad” koos peaosatäitja Sigourney Weaveriga ajakirja [[Time]] kaanele, kuna filmil oli tugev feministlik toon tänu mitmele võitlusstseenile, mida viisid läbi naistegelased. ===„Terminaator 2: kohtupäev” (1991) === 107. rida: „Avatar” pidi originaalis linastuma 2009. aasta maikuus, aga esilinastus lükati edasi detsembrisse, et anda rohkem aega filmis kasutatud keeruka CGI töötlemiseks ning ka seetõttu, et rohkemad kinod saaksid endale paigutada 3D-projektorid. Cameroni algne plaan oli väljastada „Avatar” vaid 3D-formaadis.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.telegraph.co.uk/culture/film/6840357/Avatar-changing-the-face-of-film-for-ever.html\|Pealkiri=Robey, Tim (December 19, 2009). "Avatar: changing the face of film for ever". London: Telegraph.co.uk. Kasutatud 12.12.2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> „Avatar” murdis mitmed kassarekordid oma algse kinotsükli ajal. See teenis Ameerikas ja Kanadas 749,7 miljonit dollarit ja sai selle regiooni enim teeninud filmiks läbi aegade (edestades Cameroni „Titanicut”). <ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://web.archive.org/web/20100129214408/http://www.nydailynews.com/entertainment/movies/2010/01/26/2010-01-26_avatar_ends_titanics_reign_as_highest_grossing_movie_ever.html\|Pealkiri=Smith, Olivia (January 26, 2010). "'Avatar' ends 'Titanic's reign as highest grossing movie ever". NY Daily News. New York. Archived from the original on January 29, 2010. Kasutatud 12.12.2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>„Avatarist” sai ka esimene film, mis teenis ülemaailmselt üle 2 miljardi dollari kassatulu (2,74 miljardit dollarit täpsemalt). ~~Filmile~~Film ~~omistati~~sai üheksa Oscari nominatsiooni ja see võitis neist kolm (kaasa arvatud parimate eriefektide Oscar).<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://edition.cnn.com/2010/SHOWBIZ/Movies/02/02/academy.award.nominations.list/index.html?hpt=C1\|Pealkiri="List of Academy Award nominations". CNN. February 2, 2010. Kasutatud 12.12.2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> „Avatari” edu tegi Cameronist Hollywoodi aasta 2010 kõige rohkem teeninud isiku (257 miljonit dollarit).<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://web.archive.org/web/20110410060820/http://au.ibtimes.com/articles/108218/20110203/james-cameron-tops-vanity-fair-s-hollywood-richest-survey.htm\|Pealkiri="James Cameron tops Hollywood's richest survey Archived April 10, 2011, at the Wayback Machine." published by the International Business Times AU. Kasutatud 12.12.2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> 145. rida: == Isiklik elu == Cameron on olnud viis korda abielus. Tema ~~abikaasadeks~~abikaasaks on olnud Sharon Williams (1978–1984), Gale Anne Hurd (1985–1989), režissöör Kathryn Bigelow (1989–1991), Linda Hamilton (1997–1999, tütar Josephine sündinud aastal 1993) ja Suzy Amis (2000–praeguseni, üks poeg ja kaks tütart). Cameron jagab oma aega kahe kodu vahel, millest üks on Californias ja teine Uus-Meremaal – riigis, millesse ta armus, kui "Avatari" filmis.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.heraldsun.com.au/entertainment/movies/hollywood-director-james-cameron-moving-to-new-zealand/news-story/7f361dcfe3788cfbba82e90f0569704f\|Pealkiri=Staff (February 3, 2012). "Hollywood director James Cameron moving to New Zealand". Herald Sun. Kasutatud 12.12.2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> 2016. aastal lõi Cameron koostöös turundusagentuuriga Tourism New Zealand videoid, mis väljendasid tema armastust riigi vastu.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://www.newzealand.com/int/feature/james-cameron-new-zealand/\|Pealkiri="James Cameron's New Zealand". www.newzealand.com. Kasutatud 12.12.2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>

James Cameron: erinevus redaktsioonide vahel