Aleksandr Vladovski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
29. rida:
Lisaks tööle arhitektina avaldas ta artikleid ja följetone Eesti venekeelses ajakirjanduses, eelkõige ajalehtedes [[Poslednije izvestija]] ja [[Vesti dnja]]. Hiljem ilmusid tema eestikeelsed erialased kirjutised ka ajakirjades [[Odamees]] ja [[Kaunis Kodu]]. 1920. aastaid Vladovski loomingus iseloomustavad ka uue stiili otsingud. Need on iseäranis tugevalt märgatavad kahes [[Paks Margareeta|Paksu Margareeta]] restaureerimise eskiisis, mis väljendasid pigem arhitekti fantaasialendu, kui tõsiseid keskaegse ehitise restaureerimiskavasid. Romantismist, klassitsismist ja modernismist kaugenedes leidis ta uue väljundi ''[[art déco]]'' stiilis. Esimesed taolised projektid realiseeris ta [[Kadriorg]]u, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[August Weizenbergi tänav]]a vahele rajatud väikeste elumajade näol. Esimese silmapaistva ''art déco'' stiilis sisekujunduse teostas Vladovski elumajas aadressil [[Jaan Poska tänav]] 47, tema kuulsaim ''art déco'' stiilis sisekujundus valmis aga aastatel [[1926]]–[[1927]] [[Vabaduse väljak]]u hoones, kus tegutsesid hiljem klubid Dancing Palace Gloria ja [[Astoria]]. ''Art déco'' stiilis lahendas ta ka [[1928]]–[[1929]] Kalamajja rajatud [[Kalma saun]]a hoone.<ref>Червова, 2016, 26–27.</ref> [[1929]]. aastal osales ta rahvusvahelisel konkursil [[Genf]]i [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] palee ehitamiseks, kuid tema projekt ei osutunud võidukaks.<ref>Червова, 2016, 28.</ref>
 
1930. aastatel hakkas Vladovski loomingus rohkem tooni andma [[funktsionalism]], mida ta põimis ''art déco'' stiiliga. Esimene näide sellest sümbioosist tema loomingus on [[1931]]. aastal valminud kolmekorruseline elumaja Tallinnas aadressil Narva maantee 57. 1930. aastate alguses usaldati talle ka [[Kadrioru loss]]i ühekorruselise juurdeehitusejuurdeehitise kavandamine, kuhu rajati ballisaal Eesti presidendile. See ehitus viidi lõpule [[1934]]. aastal. Aastatel 1934–1938 osales ta Tallinna kesklinna ümberkujundamisel, projekteerides elumaju [[Pärnu maantee (Tallinn)|Pärnu maanteele]] ning Vabaduse väljaku ja [[Tõnismägi|Tõnismäe]] vahele. Nii mõnigi tema projekt jäi ka realiseerimata, teiste seas [[1935]]. aastal valminud kunstimuuseumi projekt ja [[1937]]. aastal [[Kadrioru park]]i Luigetiigile projekteeritud kohvik-restoran.<ref>Червова, 2016, 27–28.</ref>
 
Vladovski oli ka aastatel [[1929]]–[[1940]] tegutsenud [[Uus kunstnike koondus|Uue kunstnike koonduse]] üks asutajaid ja eestvedajaid. Koondis tegutses aktiivselt 1935. aastani, selle aastanäitused toimusid 1929., 1930., 1931., 1932. ja 1936. aastal.<ref>Червова, 2016, 28–29.</ref>
59. rida:
*[[Kalma saun]]ahoone Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval ([[1928]])
*Juugendstiilis kahekorruseline puumaja Tallinnas aadressil [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] 10 ([[1932]])
*Tallinna [[Kadrioru loss]]i banketisaali juurdeehitusjuurdeehitis ([[1934]])
*[[Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik|Tallinna Püha piiskop Nikolause õigeusu kirik Koplis]] ([[1935]]–[[1936]])
*Kohtla-Järve lasteaed ([[1949]])