Redaktsioon: 4. august 2017, kell 14:23 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust →‎Vasakpoolsus Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. mai 2018, kell 10:51 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust →‎Vasakpoolsus Eestis: par link Põllumeestekogu Uuem muudatus →
36. rida: Kaks aastat pärast iseseisvuse väljakuulutamist oli Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid. [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP) ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. EISTP oli EKP vaadetega üpris sarnane ja EKP saavutas EISTP ühendamise EKP alluvusse. Seepeale asutati järelejäänud liikmetest [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP). Pärast kommunistide [[1. detsembri ülestõus\|ebaõnnestunud riigipöördekatset]] [[1924]]. aasta detsembris sai uut tuult tiibadesse sotsiaaldemokraatlik liikumine, kui liitusid ESDTP ja ISTP. 1920. aastate sotsialistide programme iseloomustas endiselt sotsialistliku ühiskonna saavutamise idee, lisaks peeti tähtsaks tööliste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda parandavate reformide läbiviimist. [[1930]]. aastatel algas vasakpoolsete erakondade nõrgenemine, kuid peamiselt vähenes kommunistide toetajaskond. Seda põhjendati [[~~Põllumeestekogu~~Põllumeestekogud]]dee ja Asunike populaarsuse kasvuga kogu maal. Aastatel 1920–1932 hääletas vasakpoolse mõtteviisi poolt umbes 30 protsenti valijatest, kommunistid said enim hääli [[1923]]. aastal ja sotsialistid [[1929]]. aastal. Pärast [[Vaikiv ajastu\|vaikiva ajastu]] saabumist olukord aga muutus. Kuna parteide tegevus keelati, hakkas poliitiline elu käima mittepoliitiliste organisatsioonide kaudu. [[Ametiühingud\|Ametiühingute]] kaudu sai teoks ka sotsialistide ja kommunistide koostöö, mille eesmärgiks sai tööliste majandusliku olukorra parandamine ning demokraatlike vabaduste kehtestamine. [[1935]]. aastal keelustas riigivanem [[Konstantin Päts]] ka kõik teised parteid [[Eesti]]s. 8. oktoobril [[1940]] nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks ([[EK(b)P]]) ja temast sai [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] [[ÜK(b)P]] allorganisatsioon. Kongress peeti [[1941]]. aasta veebruaris, enamik juhtivaid ametikohti täideti Nõukogude Liidust tulnud inimestega. Nõukogude Liidu perioodil oli poliitiline ainuvõim "kommunistide" ning EKP käes, kuid peamised juhtnöörid tulid [[Moskva]]st ning iseseisvust kohalikel "kommunistidel" polnud.

Vasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel