Ava peamenüü

Muudatused

Vene õigeusule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral tema [[Bütsants]]i (Konstantinoopoli) päritolust ning on paljuski ühised kõigile [[Ida õigeusu kirik]]utele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, [[ikoon]]ide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti ette ja nii edasi.
 
TugevastiVene õigeusk on vene õigeusktugevalt olnud seotud vene rahva enesemääratlusega ja tähendusotsingutega. Vene õigeusku on peetud venelaste poolt ainsaks õigeks ristiusuks, [[Moskva]]t „kolmandaks Roomaks” ning vene rahvast ainsaks „jumalakandjaks” rahvaks maailmas. Uskumus, nagu oleks vene rahvale määratud eriline missioon maailma lunastamisel, seostus 19. sajandil paljude revolutsiooniliste liikumistega ning kandus antiklerikaalsel ja ateistlikul kujul edasi 20. sajandil valitsenud kommunistliku režiimi ekspansionistlikku poliitikasse.
 
Vene õigeusust on välja kasvanud paljud erinevad usulised liikumised. Kirik on neid mõnikord tauninud, pannud kirikuvande alla ja isegi jälitanud, kuid samal ajal on kirik ka paljusid sallinud ja tunnustanud ([[pühak]]uks kanoniseerimisega jm).
'''[[Fedossejevlased]]''' on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Rajaja: Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobraženski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muu-usulistega oli äärmiselt piiratud. Sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Omas palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820-ndatel ja hääbumine 1840-ndatel.
 
'''[[Jooksikud]]''' on sekt, mille juhiks oli Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal. LiikmeteksSelle liikmeteks olid ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid jooksikutele abi varjamise teel jooksikutele abi, kasutades osalejaid samas odava tööjõuna. Pelgupaigad peamiselt jõgede ümbruses, põhja aladel jms (keskus [[Jaroslavl]]is, seal olevat olnud 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia – riik ja selle esindajad on kurjuse kehastuseks, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohitohtinud jooksikud omada vara, olla lahkususliste nimekirjades, omada passi ja muud sellist. EitasidNad eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttuei tunnistatud ka abielu eitasid.ning Vältisidvälditi seaduste täitmist. Samuti eshatoloogilised motiivid. Pärast vahepealset langust leidis aset jooksikluse uus laine 1820-ndatel.
 
'''[[Artamonovlased]]''' oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina on lubatud laulatus õigeusu preestri poolt.
Anonüümne kasutaja