Vene Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
59. rida:
Vene õigeusule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral tema [[Bütsants]]i (Konstantinoopoli) päritolust ning on paljuski ühised kõigile [[Ida õigeusu kirik]]utele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, [[ikoon]]ide ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti ette ja nii edasi.
Vene õigeusust on välja kasvanud paljud erinevad usulised liikumised. Kirik on neid mõnikord tauninud, pannud kirikuvande alla ja isegi jälitanud, kuid samal ajal on kirik ka paljusid sallinud ja tunnustanud ([[pühak]]uks kanoniseerimisega jm).
79. rida:
'''[[Fedossejevlased]]''' on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Rajaja: Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobraženski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muu-usulistega oli äärmiselt piiratud. Sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Omas palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820-ndatel ja hääbumine 1840-ndatel.
'''[[Jooksikud]]''' on sekt, mille juhiks oli Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal.
'''[[Artamonovlased]]''' oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina on lubatud laulatus õigeusu preestri poolt.
|