Kontaktläätsed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elitarist (arutelu | kaastöö)
Esimene redaktsioon
 
Elitarist (arutelu | kaastöö)
P Vormindamine
1. rida:
Kontaktläätsed on eelmisel sajandil kasutusele võetud väikesed tänapäeval enamasti pehmest hüdrogeelipõhisesthüdrogeeli põhisest materjalist läbipaistvad poolkerad, mis asetatakse silma et korrigeerida valguse liikumist läbi silma ning fokuseerumispunkti silma võrkkestal. Inimestel kes ei vaja prille või kontaktläätsesid koonduvad valguskiired täpselt ettenähtud kohas ehk võrkkestal ning meie silmast saadetakse ajule töötlemiseks korrektne ehk terav ning arusaadav info. Kui aga inimese silma kuju ja valguse liikumine ning murdumine läbi silma on kas inimese eripärast tingituna, mõne trauma tagajärjel või lihtsalt ealistest iseärasustest tingituna tavapärasest erinev siis koonduvad silma läbivad valguskiired kas võrkkesta ees või taga ning ajule edastatav kujutis jääb hägune. Prillid ja läätsed ongi selleks, et korrigeerida fookuspunkti asukohta.
 
== Kontaktläätsede lühiajalugu ==
'''Millal loodi esimesed kontaktläätsed?''' – Tegelikult me seda ei tea. Nimelt on väga raske määratleda algust. Kas lugeda tänapäevase kontaktläätse ajalugu kontaktläätse esimesest eelasest Leonardo da Vinci loodud läätse kontseptsioonist 13 sajandil. ( mis sai küll pigem tänapäevase optika nurgakiviks ) Või hoopis esimesest kasutatavast kontaktläätsest tänapäevases käsitluses ( Tegelikult küll sarnase kasutatavusega, tänapäeva käsitlusega sarnases võtmes) ehk 19 sajandi teisest poolest kui John Herschel pakkus välja mõtte kasutada läätse mitte prillides vaid eraldiseisva nägemist parandava vahendina ja mille suutis 1887 esimeseks töötavaks prototüübiks vormida doktor A.E. Fick. Need läätsed olid esimesed silma skleeral kantavad nägemist parandavad abivahendid. Kuna need läätsed katsid kogu silmamuna skleera, nimetatakse neid skleraalseteks läätsedeks.
 
'''Kuidas sündisid tänapäevased kõvad kontaktläätsed?''' – Esimene suur samm skleraalsete läätsede edasiarendamises tuli nüüd aga peaaegu 100 aastat tagasi Ameerikast kus töötati välja “uue moodsa materjali” ehk plasti põhjal juba palju “tänapäevasemad” kontaktläätsed. Need loodi läbipaistvast plastikust, umbes sellisest nagu me tänapäeval pleksiklaasina tunneme. Need läätsed olid juba olulisel väiksema diameetriga, oluliselt õhemad ning nende kasutamine oli juba oluliselt mugavam. Siiski ei sobinud need läätsed kaugelti kõigile. Tegelikult ei sobinud need läätsed ca 80% inimestest kellele need vajalikud oleksid olnud. Kõvad kontaktläätsed olid ääretult individuaalsed nende valmistamine sobitamine ja nendega harjumine oli väga keeruline ja tihti ka üsna valulik protsess. Esimesed “hingavad” ehk hapniku läbilaskvad kõvad kontaktläätsed ilmusid müügile ca 50 aastat tagasi. Nagu eelpool mainitud on kõvade läätsede arengu mootoriks materjaliteadus ja järjest uuenevad tehnoloogilised võimalused uusi materjale sünteesida mis omakorda tähendab, veelgi mugavamat läätsekandmist ning järjest suuremat hulka inimesi kellele kõvad läätsed sobivad.
 
'''Kuidas sündisid pehmed kontaktläätsed ?''' – Kui läätsede kontseptsiooni tekkimisel ja testimisel oli suur roll füüsikutel ja füüsikalistel avastustel ( optika valdkonna areng ) siis alates eelmisest sajandist on läätsede arengud ja arendust juhtinud keemia ehk materjalide süntees. Materjalid muutuvad järjest õhulisemaks hapnikujuhtivamaks, niiskust hoidvamaks, silma kujuga kohanevaks jne. Pehmete materjalide areng sai alguse 1959 kui tutvustati uuendusliku vettjuhtivat polümeeri. Järgnevate aastakümnete jooksul keskenduti just peamiselt nn pehmete läätsete väljatöötamisele ja arendamisele, kun apehmed läätsed oli võrreldes kõvade läätsedega kordades mugavamad, need sobisid peaaegu kõikidele läätsekandjatele, nende kandmine ja hoolitsemine muutus mugavaks ning lihtsaks. Pehmete kontaktläätsede areng jätkub tormiliselt ka täna. Viimase 20 aasta jooksul on läätsede valmistamiseks kasutatavad tehnoloogijad ja materjalid korduvalt uuenenud ning läätsed mis veel 10 või isegi 5 aastat tagasi tundusid innovaatilised ning ääretult mugavad on tänases mõstes kohmakad, “umbsed” kleepuvad, kõvad, paksud jne. Ka läätsed kandmise aeg on oluliselt pikenenud. Pehmete läätsede puhul võib osasid läätsesid kanda silmas isegi kuni 30 ööpäeva järjest. Loomulikult ei ole see silmaarstide poolt soovitatud kandmisreziim kuid näitena materjalide ja tehnoloogiate arengust, on tegemist suure saavutusega.
 
== Prillid või läätsed ? ==
23. rida ⟶ 30. rida:
Nagu nimigi ütleb on neid läätsesid lubatud arstiga eelnevalt konsulteerides, kanda silmas ööpäevaringselt. Nende pikaajalise kasutamise teeb võimalikuks spetsiaalne ülimalt hea hapnikujuhtimisega hüdrogeel. See tähendab, et läätsede pikaajalise kandmise põhiline takistus – puudulik hapniku ligipääs silmale ( kuna lääts katab silma ) on eemaldatud tänu spetsiaalsele materjalile mis juhib hapniku läätse pinnalt läbi läätse silma pinnale. Hüdrogeel materjal kasutab selleks spetsiaalset läätse läbivatel nanotorudel baseeruvat materjalistruktuuri. Piirangutena on ööpäevaste läätsed puhul soovituseks teha iga 6 kandmispäeva järel üks läätsevaba päev. Nii hoiate oma silmad terved.
 
=== Multifokaalsed läätsed ===
Multifokaalsed läätsed on suunatud neile kes teavad mis asjad on mitmevaatelised klaasid. Ehk siis neile kellel on tarvis erinevaid prille lähedale vaatamiseks ja kaugele vaatamiseks. Multifokaalsetel läätsedel on reeglina 2 aga mõnikord ka kolm erineva tugevusega fokaalset ala. Läätse keskosa on reeglina kaugelevaatamiseks ning selle all või ümber ( olenevalt läätse ehitusest ) lugemistugevusega ala.
 
=== Toorilised läätsed – astigmatism ===
Pikka aega ei olnud silinder klaasidega prillidele läätsede seas alternatiivi. Tooriliste prilliklaaside või kontaktläätsede puhul on oluline, et korrigeeriv lääts asuks liskas õigele kaugusele ka õigel teljel. Ehk siis läätsed ei tohiks silmas keerelda. Kuna aga läätsed on niisked ümarad ning iga silmapilgutus liigutab läätsesid pisut ühes või teises suunas on seda väga raske nii staatiliselt paigal hoida. Viimastel aastatel on aga kontaktläätsede arendustöö jõudnud niikaugele, et on võimalik luua kontaktläätsed ka astigmatismi korrigeerimiseks. Spetsiaalsed kontaktalad läätsedel seavad toorilised läätsed iga pilgutusega uuesti õigesse asendisse ja seega ei pea enam muretsema läätsede “keerlemise “ pärast.
 
=== Värvilised läätsed ===
Lisaks nägemist korrigeerivatele läätsedele on võimalik kasutada ka iluläätsesid. Iluläätsed on saadaval ka 0 tugevustega. Värvilised läätsed jagunevad peamiselt kaheks Värvilised läätsed mis katavad oma loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning värvilised kontaktläätsed mis on toonivad, ehk oma loomulik silmavärv paistab alt välja.