Redaktsioon: 22. veebruar 2018, kell 03:05 redigeeri 90.191.144.11 (arutelu) →‎Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II koosseisu tegevus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. mai 2018, kell 16:36 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust par link elevaator (+ masintoim) using AWB Uuem muudatus →
34. rida: Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, konfiskeeris mõisnike vara – see oli [[natsionaliseerimine]], viis läbi võitlust [[kontrrevolutsioon]]iga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu [[Eesti Punakaart\|Eesti Punkakaardisalkade]] moodustamist. [[Pilt:Jaan Anvelt 1925.jpg\|thumb\|Täitevkomitee esimees, Jaan Anvelt]] == Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I == [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[~~Tallinn\|~~Tallinn]]as valiti EN Täitevkomiteesse (mida vahel kutsusti ka Kesktäitevkomiteeks): * 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P\|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget ([[Jaan Anvelt]], [[Aleksander Blaufeld]], [[Vladimir Milanov]], K. Mõtlik, Samson, A. Vilkes ja [[Voldemar Vöölmann]]) * 7 [[esseerid\|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget 52. rida ⟶ 51. rida: == Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II == [[Eestimaa nõukogude II kongress]]il, mis toimus (<small>12.–14. [[vkj]]</small>) 25.–[[27. oktoober\|27. oktoobri]]l [[1917]]. [[~~Tallinn\|~~Tallinn]]as, (kus osales 34 saadikut, kellest 24 olid [[VSDT(b)P]] liikmed<ref name="uVtLi" />) moodustatud võimuorgan millesse kuulusid: * Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]]. * liikmed: [[Viktor Kingissepp]] sõja- ja toitlustuskomissar, [[Johannes Käspert]] – sekretär, Ivan Smirnov (Žiga), <ref name="hRJdz" />, [[Elsa Lell-Kingissepp\|Elsa Lell]], [[Eduard Teiter]], I. Mägi, [[Grigori Sokolov]], I. Haintuk<ref name="TrjU7" /> {\| class="wikitable" 78. rida ⟶ 77. rida: Juhataja oli [[Ivan Rabtšinski]], asetäitjad bolševik [[Viktor Kingissepp]] ja esseer [[Erast Meister]]<ref name="fnaJw" />. === Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II koosseisu tegevus === [[8. november\|8. novembril]] 1917 kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee end kõrgeimaks võimuks [[Nõukogude Eesti\|Eestimaal]]. Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas "kodanluse" vara natsionaliseerimisega ning kuulutas välja sellekohased dekreedid: 91. rida ⟶ 90. rida: Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks sõja-revolutsioonikomiteele. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "''Sôjarevolutsioonikomitee on kôrgem täidesaatev organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...".'' Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis maakonnakeskustes. Nende tegevust koordineeris Tallinna sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud töörahva saadikute nõukogud (kuni 19. detsembrini 1917 nimetati neid ''maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks''). <small>27/[[28. jaanuar]]il [[vkj]]</small> ([[10. veebruar]]il ukj) 1918 kehtestas Eesti Nõukogu Täitevkomitee sõjaseisukorra Eesti linnades ja vastuaktsioonina Eesti ja Liivimaa [[baltisakslased\|baltisakslaste]] kavadele asutada võimuvaakumis [[Eestimaa kubermang\|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]udest Saksamaale alluv [[Balti hertsogiriik]], viidi TK korraldusel läbi Eestimaa baltisakslaste arreteerimine<ref name="CmTQE" /> ning koondamine Tallinnasse, sadamas asuvasse ~~viljakuivatus~~[[~~elevaator~~viljakuivatuselevaator]]isse, kust nad [[20. veebruar]]il [[1918]], saadeti kahe rongiešeloniga Venemaale [[Krasnojarsk]]isse [[Jenissei kubermang]]u asumisele. Esimene neist jõudis kohale 20. ja teine 26. märtsil 1918<ref name="AaN35" />. {{vaata\|Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal}} 105. rida ⟶ 104. rida: [[Muhu Väina Positsiooni Täitesaatev Komitee]] [[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] Narvas oli kuni Saksa vägede poolt [[4. märts]]il 1918 linna okupeerimist linnavõimuks linnas peale valitud bolševistliku [[Narva linnapea]] [[Ants Dauman]]i ka Narva TSS Nõukogu Täitevkomitee, mille esimees oli [[Arnold Neibut]]<ref name="xuBgW" />. 127. rida ⟶ 125. rida: <ref name="TrjU7">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/bse/91455/%D0%98%D1%81%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BD%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B9 Исполнительный комитет Советов Эстляндии], Большая советская энциклопедия.</ref> <ref name="fnaJw">[http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=1213 Luuakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]</ref> <ref name="CmTQE">~~Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused~~ [http://ww3-parnu.postimees.ee/010508/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused]</ref> <ref name="AaN35">[http://www.krasrab.com/archive/2004/04/16/32/view_article КРАСНОЯРСКИЙ КРАЕВЕД]</ref> <ref name="xuBgW">[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00051/96800.htm Нейбут Арнольд Яковлевич]</ref>

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee: erinevus redaktsioonide vahel