Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Kõige pikema perioodi vältel kuulus Nõukogude Liitu 15 liiduvabariiki (alates [[Karjala-Soome NSV]] likvideerimisest [[1956]] kuni liidu[[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemiseni]] 1991).
Liiduvabariikide süsteem loodi koos Nõukogude Liiduga [[1922]]. aastal. Selle üksnäiline eesmärk oli demonstreerida sotsialistliku süsteemi avatust: teoreetiliselt võis iga liiduvabariik Nõukogude Liidust lahkuda ning iga riik võis Nõukogude Liiduga liituda. [[Rudolf Coudenhove-Kalergi]] on seda nimetanud "riigiks teiste riikide allaneelamiseks". Nii see toimuski näiteks pärast [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] okupeerimist [[1940]]. aastal.
Liiduvabariikide süsteemi loomise ja riigi nimetusest geograafilise tunnuse ("Venemaa") väljajätmise peamisekstõeliseks põhjuseks oli kommunistliku (bolševistliku) süsteemi eesmärk - allutada endale kogu maailm. Tegelikult oleks see toimunud vägivaldselt (sõdade käigus, revolutsioonrevolutsiooni "eksportimise" käigus nagu Eestis 1940. aastal jne), vormiliselt oleks see välja näinud aga järjest uute liiduvabariikide näiliselt vabatahtliku astumisega Nõukogude Liidu koosseisu.
Koos liiduvabariikide süsteemi loomisega kadus riigi nimest sõna '"Venemaa'". [[Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] oli samuti üks liiduvabariikidest, kuid tal ei olnud oma [[kommunistlik partei|kommunistlikku parteid]], [[teaduste akadeemia]]t jmt nagu teistel liiduvabariikidel. Sisuliselt tähendas see Venemaa võimu seadustamist teiste liiduvabariikide üle.
[[Välispoliitika|Välispoliitiliselt]] andis liiduvabariikide süsteem Nõukogude Liidule mitmeid eeliseid. Pärast [[ÜRO]] loomistasutamist saavutas Nõukogude Liit ka [[Ukraina NSV]]-le ja [[Valgevene NSV]]-le liikmestaatuse, mistõttu Nõukogude Liit sai kasutada ÜRO-s kolme häält.
Igal liiduvabariigil oli oma seadusandlik kogu (Ülemnõukogu), täitevvõim (Rahvakomissaride Nõukogu, hiljem Ministrite Nõukogu), sümboolika ([[lipp]], [[vapp]], [[hümn]]), mõnel perioodil ka relvajõud. Tegelik juhtimine ja valitsemine toimus [[NLKPNõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] organite kaudu, kus kasutati nn "demokraatliku tsentralismi" põhimõtet - ülalt tulnud käsk on alluvatele reeglina tingimusteta täitmiseks.
Liiduvabariikide süsteem jäi püsima kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni [[1991]]. aastal ning aitas siis paljudel liiduvabariikidel tõepoolest saada iseseisvaks [[riik|riigiks]].
