Neli õilsat tõde: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin lehele malli "Mall:Budism".
PResümee puudub
3. rida:
'''Neli õilsat ehk aarjalikku{{lisa viide}} tõde''' (paali k ''cattāri ariyasaccāni'') on '''Siddhatta Gotama''' (Sanskr. k. [[Siddhārtha Gautama]]) õpetuse alus. Gotama sündis [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tänapäeva [[Nepal]]i territooriumil rikkas valitseja suguvõsas, kuid loobus pärandusest ja võimaust ning hakkas 29-aastaselt rändaskeediks. Ühel ööl bodhipuu all mediteerides Gotama virgus, temast sai Buddha ehk "Virgunu". Ta nägi olemasolu olemust nii nagu see on ja mõistis nelja aarjalikku tõde.
 
Neli aarjalikku tõde andis Gotama esimest korda oma esimeses jutluses Dhammaratta käimapanemise suttas (paali k. [[Dhammacakkappavattana]] sutta)<ref>SN 56.11   </ref>, mille ta pidas [[Varanasi]] linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma viiele saatjast rändaskeedile.
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, suremine on kannatus, kannatus on ka mure, kurbus, ahistus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka see, kui ei saada, mida ihaldatakse. Lühidalt: viiekordne klammerdumine olemasollu (upādānakkhandha) valmistab kannatusi.''
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on iha (taṇhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, milleks on meelenaudingu iha (kāmataṇhā), olemasolu iha (bhavataṇhā) ja mitte-olemasolu iha (vibhavataṇhā).''    
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatuse kadumisest, milleks on selle janu jäägitu, kiretu kadumine, selle hülgamine ja mahajätmine, sellest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.'' 
 
''Ja mis on aarjalik tõde teest, mis juhib dukkha lakkamisele? Selleks on aarjalik kaheksaosaline tee, milleks on: õige vaade (sammādiṭṭhi), õige kavatsus (sammāsaṅkappo), õige kõne (sammāvācā), õige tegu (sammākammanto), õige eluviis (sammāājīvo), õige püüdlus (sammāvāyāmo), õige teadvustamine (sammāsati), õige keskendumine (sammāsamādhi).'' <ref>Saccavibhaṅga sutta M.iii.248 (MN 141)</ref>   
 
Seega neli aarjalikku tõde on:
17. rida:
# Aarjalik tõde dukkha põhjustest (paali k. ''dukkha samudaya ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha lakkamisest (paali k. ''dukkha'' ''nirodha ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha lakkamise viivast (paali k. ''dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca'') aarjalikust kaheksaosalisest teest (paali k. ''ariya aṭṭhangika magga'')  
 
[[Mahajaana]] budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb [[buddha]] igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (''tathagatagarbha'').
----[[# ftnref1|[1]]] S.v.420.
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Budism]]