Redaktsioon: 17. mai 2018, kell 21:32 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Wildschönau ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2018, kell 21:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Wildschönau Uuem muudatus →
48. rida: Mäestiku läänepiir on [[Petrograafia\|petrograafiliselt]] vähemselge, kuna üleminek ''Innsbrucki'' kvartsfülliitidele ei ole selgepiiriline. Seevastu loodes ja põhjas (Inntal [[Schwaz]]i juures, [[Brixental]] ja [[Steinernes Meer]]) torkab erinevus õrnalt volditud kiltkivi ning Lubjakivi Alpide lubjakivi ja dolomiidi kivimite vahel vaatlejale silma. Kitzbüheli Alpide peamised kivimid jagunevad vanuse järgi kahte rühma, vanemad kivimid pärinevad tõenäoliselt [[ordoviitsium]]i perioodist. Näiteks [[~~Wildschönau vald\|~~Wildschönau]] kiltkivi sügav maa-alune kompleks on üsna ühtlane ja seal pole üldse fossiile, vaid vulkaaniline sete. Selle kohal lasub kuni 600 m paksune nõrgalt moondunud [[vulkaaniline kivim]], mis koosneb kvarts[[Porfüüriline struktuur\|porfüroididest]] ja [[tuff]]ist, peamiselt läänes ([[Hohe Salve]], [[Hahnenkamm (Kitzbühel)\|Hahnenkamm]] ja [[Wildseeloder]]). Porfüroidide kohal lasuvad erinevad horisontaalsed kildavooderdised [[silur]]iperioodist, mis on sageli kaetud saviliivaga. Kitzbüheli lähistelt võib leida ka siluri lubjakivisid ja läänepool on hall, jämedateraline Schwazi dolomiit, mis läheb idasuunas, Leogangi juures, üle Spielbergi dolomiidiks. Esindatud on ka [[hertsüünia kurrutus]]e järgne periood, sealhulgas ''[[Rotliegend]]'' (punane kiltkivi) ja õhukesed ''Permoskyth'' [[liivakivi]]d. Kõik need järgnevad ''Grauwackenzone'' kihid olid [[Alpide orogenees]]i ajal ladestuspiirkonnast kaugel lõunas ilmselt - üheskoos [[Põhja-Lubjakivi Alpid]]e omadega - Alpide põhjaservale ümber pööratud.

Kitzbüheli Alpid: erinevus redaktsioonide vahel