Redaktsioon: 26. oktoober 2017, kell 15:25 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2018, kell 17:40 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 358 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
3. rida: Andreller õppis [[Eesti Kunstiakadeemia\|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] 1951–1957 ja lõpetas selle arhitektina. Ta töötas 1957–1965 Tallinnas ja 1965–1977 [[Pärnu]] linna peaarhitektina. Andreller vahistati 18. augustil 1977, süüdistatuna [[altkäemaks]]u võtmises. Nii süüdistuses kui ka süüdimõistvas kohtuotsuses ("ametiseisundi kuritarvitamise, riigivara riisumise, omastamise ja raiskamise ning altkäemaksuvõtmise eest" 6 aastat vabadusekaotust) 30. ~~jaanuar~~jaanuarist 1979 on nähtud fabritseerimise tunnuseid.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke467_arpad.htm Margit-Mariann Koppel. Arhitektiks jäämine maksis elu. Kultuur ja Elu 1/ 2002]</ref> Ta viidi karistust kandma 23. veebruaril 1978 [[Rummu vangla\|Rummu vangilaagrisse]]. Ta suri seal karistuse kandmise ajal 29. septembril 1979 ning maeti 6. oktoobril 1979 [[Pärnamäe kalmistu\|Tallinna Pärnamäe kalmistule]]. 9. rida: ==Tööd== 1966 – [[Rannamõisa]] kämpingu saun 1966 – [[Glehni loss]]i rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus, ~~I – II~~I–II auhind 1970 – [[Viljandi näidissovhoos]]i keskuse ([[Viiratsi]]s) arhitektuurivõistlus, III auhind 1974 – Pärnu üldplaani üks autoreid ==Liikmesus== ~~==Osalemine NLPK-s==~~ *1974 – [[NLKP]] liige ==Viited==

Arpad Andreller: erinevus redaktsioonide vahel