Golf: erinevus redaktsioonide vahel

Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul ([[golfiväljak]]ul), mis on 25–30 [[hektar|ha]] suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auguga lõppevat rada, kuid leidub ka väiksemaid, tavaliselt 9 auguga väljakuid. Iga rada algab avalöögialaga ning raja lõppus on puttamisgriin millel lipuga tähistatud 4.,25 -[[toll|tollise]] (10.,8 [[cm]]) läbimõõduga auk. Avalöögiala ja puttamisgriini vahele jäävad ka muud standartsed pinnasevormid nagu fairway (lühema muruga edenemisala), rough (kõrgema rohuga ala), bunkers (liivatakistused) ning erinavad takistused (veealad, puud, kivid jne) kuid sellest hoolimata on väljaku kõik rajad unikaalsed ning spetsiifilise ülesehitusega.

Golfi mängitakse vähima löökide arvu peale väljakul (löögimäng) või selle peale, kes võidab rohkem radasid (parem tulemus suuremal arvul radadest- – rajamäng). Löögimäng on kõige populaarsem mängu formaat kõikidel tasemetel ning seda eriti tipptasemel.

Kaasaegne golf sai alguse 15 sajandil [[Šotimaa|Šotimaal]], kuid sarnaseid mänge on erinevateseri piirkondades mängitud juba sajandeid varem. [[Saint Andrews]] asuv Old Course on esimene 18 auguga väljak, millel mängitakse siiani. Golfi vanim võistlus, mida siiani mängitakse on The Open Championship, mida tuntakse ka British Openi nime all. Esimene British Open toimus 1860. aastal Ayrshire'sis ShotimaalŠotimaal ning see on üks neljast golfi igaastasestiga-aastasest suurturniirist (major championships). Ülejäänud kolm (the Masters, the U.S. Open ja PGA Championship) mängitakse USA'-s.

Golfi ajalugu ulatub väga kaugetesse aegadesse. Vanim viide golfi sarnaselegolfisarnasele mängule on seotud [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegse mänguga paganica, milles mängijad kasutasid kõveraks painutatud keppe nahast pallide löömiseks. Üks golfi arengu teooriatest ongi, et seoses Rooma riigi vallutustega üle Euroopa hakati 1 sajandiks BC paganicat mängima paljudes Euroopa osades ja lõpuks arends sellest välja kaasaegne golf. Teised allikad viitavad golfi eellasena [[Hiina]] päritolu mängule chuiwan. 1368. aastast pärineval [[Mingi dünastia]] kirjarullil on kujutatud Hiina keiserliku õukonna liiget golfikepi sarnasegolfikepisarnase kepiga löömas palli auku. [[Holland]]is mängitud golfist on teateid aastatest [[1200]]. Siis löödi pall kepiga vastavasse väravasse, mitte auku.

Šotimaal, St.Andrews's asuvAndrewsis asuvat Old Course'i väljakut, mille ajalugu ulatub juba rohkem kui 600 aasta taha, kutsutakse Golfigolfi koduks. 1764 aastal muudeti sealne 22 auguga väljak ka kaasajal standartseks 18 auguga väljakuks. Esimesed säilinud golfi reeglid pärinevad aastast 1744 samuti Šotimaalt ning vanim siiani toimuv golfiturniir (the Open Championship) sai alguse 1860 aasta 17. oktoobril AyshiresAyshire'is Šotimaal. Kui hetkeltänapäeval on ülekaalukalt kõige rohkem golfiväljakuid (üle 1700017 000) USA'-s, siis esimene golfiklubi loodi USA'-s alles 1888. aastal šotlase John Raidi poolt (Saint Andrew's Golf Club, Yonkersis, New Yorgis).

Eestisse jõudis golf alles pealepärast taasiseseisvumist ning Baltikumi esimene täismõõtmeline golfiväljak avati [[Niitvälja]]l 1993. aastal.<ref>[http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?0572349 Laupäeval avatakse Tallinna Golfiklubi Niitvälja 15. juubelihooaeg] sport.err.ee 08. mai 2008</ref>. Eestis harrastab golfimängugolfi caligikaudu 4000 inimest, ningkellest aktiivseid klubiliikmeid on caligikaudu 2000. HetkelEestis on Eestis 7 täismõõtmelist golfiväljakut ningja 3 väiksemamõõdulist väljakut.