Paul Lilleleht: erinevus redaktsioonide vahel

'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] (kuni aastani 1935 '''Paul-August Lilienblatt''' ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Jäärja vald]], [[Liivimaa kubermang]] —– [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]].

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ta mobiliseeriti ning 15. veebruaril 1916 lõpetas ta [[Peterhofi lipnikekool]]i, teenis 175. ja 158. tagavarapolgus ja 35. Siberi kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. 1917. aastaaastal ülendati ta leitnandiks.

[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis Paul Lilienblatt [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgus]], seejärel [[Pärnu kaitsepataljon]]is. 1919. aasta oktoobris ülendati ta [[alamkapten]]iks ja sõjas üles näidatudülesnäidatud vapruse eest autasustati teda [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga.

1920. aastal vabastati ta tegevteenistusest ja arvati reservi, teenete eest Vabadussõjas kingitianti talle tasuta talukoht. Seejärel oli ta Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja.

1926. aastal kutsuti taPaul Lilleleht tagasi tegevteenistusse ning Paul Lillelehtta teenis [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnumaa]] [[Vändra]] malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas 1931. aastal [[ekstern]]ina ohvitseride kursused.

Paul Lilleleht paistis 1941. aastal [[Suvesõda|Suvesõja]] alguses silma, juhtides [[Kilingi-Nõmme]]s vastupanu [[Pärnu]]st saadetud SARKi [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]] karistusaktsioonile. [[4. juuli]]l toimus [[Liivamäe lahing]], [[Kilingi-Nõmme]]st 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Järgmisel päeval saadeti Pärnust umbes 10 masinaga punaarmee tankiüksus ja see vallutas Kilingi-Nõmme tagasi, mõned Liivamäe lahingus haavatasaanud mehed saadi kätte ja nad mõrvati, haavatud Paul Lillelehel õnnestus siiski haiglast põgeneda. Aga see pööre oli siiski ajutine, sõja edenedes võtsid relvastatud eesti mehed ümberkaudsetes piirkondades siiski kontrolli jälle enda kätte. Selleks ajaks, kui Läti poolt jõudsid Eestisse juba saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on enam-vähem "kommunistenfrei" – võim on üle võetud.

1943. aasta 17. juunil annetatianti major Lillelehele Saksa sõjateeneteristi (''Kriegsverdienstkreuz'') 2. klass langevarjurite salga ümberpiiramise ja hävitamise eest.

1944. aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944. aastal formeeritud [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülema abiks.

[[6. Eesti Piirikaitserügement]] formeeriti Pärnus ja [[Kilingi-Nõmme]]l, selle ülemaks määrati Paul Lilleleht. Rügement saadeti algul [[Peipsi]] äärde rannakaitsele [[Võõpsu]] rajooni. Juuli alulalgul viidi rügement [[Pihkva]] rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.

Paul Lilleleht jõudis mööda metsi liikudes oktoobriks Pärnumaal Saarde valda ja asus ennastvarjus varjama oma onupoja Johannes Lillelehele kuuluvas Männa talus. Sealt asus ta peagi ümber otse üle piiri Lätis asuvasse Väike-Olli tallu, mis kuulus tema tädipojale Villem Saarele. Talu asus eemal suurematest teedest eemal. Tema varjumispaikadeks olid suvel küünid ja lakapealsed, talvel ööbis ta laudas või tallis lehma- või hobusesõimes, mõnikord ka toas. Suvel aitasabistas ta pererahvast talutöödel. Konspiratsiooni eesmärgil kandis ta pikki juukseid ja naisteriideid.

Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]]. aastal Lätis Tiirika talus. 25. novembril 1950 mõistis erinõupidamine Tallinnas ta 25 aastaks vangilaagrisse koos kodanikeõiguste kaotamisega viieks aastaks. Viibis vangilaagris Irkutski oblastis. Alatoitlusest ja raskest tööst tingituna haigestus ta düstroofiasse ja skorbuuti. 3. märtsil 1955. aastal vabastas Irkutski oblastikohus ta karistuse kandmisest täieliku invaliidistumise tõttu. Ta saadeti Bratski laagrisse edasisaatmiseks asumisele Krasnojarski krais. Kransojarski raudteejaamas keeldus Lilleleht koos teiste laagrist vabanenute ja asumisele määratutega rongile asumaast. Ta toodi tagasi Bratski laagrisse ja paigutati vangilaagri haiglasse. Peagi viidi ta üle Bratski linnahaiglasse, kus suri [[11. august]]il [[1955]]. aastal. Lilleleht on maetud Bratski linna kalmistule<ref>Aino Lepp "Vabaduse hinnaks on elu" (Tallinn: Hotpress Kirjastus, 2008), lk. 17-22</ref>.

*[http://www.youtube.com/watch?v=8EYO7eOYcx0 '''Nebelwerfer laskmas'''], samade 28/32 cm kaliibriga rakettidega nagu ka Schweres Wurfgerät. (Youtube'''Youtubei video''')