Katariina I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sudak alar (arutelu | kaastöö) Katariina I sündis Rõngus pärisorja tütrena ja oli eestlane |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Katariina sündis '''Marta Elena Skawronska''' nime all ilmselt [[Latgale]] alal (tõenäoliselt [[Jēkabpils]]is ehk Jakobstadtis), ent võimalik, et ka hoopis [[Kuramaa]]l. Samuti on spekuleeritud nii tema [[leedulased|leedu]] kui ka [[eestlased|eesti]] päritolu üle, tõenäolisemalt oli ta siiski [[lätlased|lätlane]]. Nooruses oli ta luteri kirikuõpetaja ja haritlase [[Ernst Glück]]i teenija, kellele Peeter I kinkis Eestis asuva [[Ahja mõis]]a.
Marta sündis 5. aprillil 1684 Roseni pärisorja
Jüri
15. rida:
Kuuskemaa väitel Marta oskas Peetri nii osavalt oma sõbraks muuta, et too jättis eelmise naise. Teatavasti oli tsaari esimene abielu juba enne karil ja valitseja oli saatnud oma kaasa Jevdokija kloostrisse. Ka teise naise Anna Monsiga ei tulnud Peetril midagi välja. Pesunaine Marta aga, keda tema minevik ega peretraditsioonid ei vaevanud, oli valmis Peetriga kaasa minema kas või maailma lõppu. Nagu teada, käisid nad koos korduvalt ka Tallinnas, kuhu Peeter lasi Katariina auks ehitada toreda suvelossi.
Marta kohta on kirjutatud, et ta oli lühike, tõmmu, tugeva kondiga ja jättis tihti vulgaarse mulje, ometi meeldis ta Peetrile. Naine olevat teinud labast nalja, kuid olnud samas füüsiliselt tugev ja hiljem väga hea tantsija. Kui Peeter küsis ühes kirjas, millist pitsi naine sooviks, vastas too, et ei taha üldse midagi. Aga kui ta siiski pitsi tellib, siis peaks sellel olema jäädvustatud tema ja Peetri nimi. Marta saatuse määras see, et Peeter saatis ta oma õe juurde Moskva-lähedasse Preobraženskisse kombeid omandama. Tulevane keisrinna õppis vene keelt ning võttis vastu õigeusu. Martast sai nüüd Jekaterina Aleksejevna. Kui tsaar kolis alles rajamisel olevasse uude linna
Katariina oli Peetril ka sõjakäikudel kaasas. Türklastel õnnestus Vene väed Pruti jõel sisse piirata. Peeter jõudis kindralitega arutledes järeldusele, et katsed piiramisrõngast välja murda viiksid katastroofini. Katariina suutis Peetri siiski ümber veenda. Ta saatis Peetri selja taga türklastele rikkalikke kingitusi ja türklased olid nõus läbirääkimisi alustama. Peeter autasustas Katariinat äsja asutatud Püha Katariina ordeniga. Katariinast oli saanud midagi palju enamat kui lihtsalt naine, sõber ja armuke. Peeter jumaldas teda. Kuigi abielu inimesega, kes ei kuulunud tolleaegse arusaama järgi korralike inimeste hulka, oli tollal mõeldamatu, ei teinud Peeter sellest välja. Katariinast sai tema naine.
Sügiseks 1705 oli Peetril ja Katariinal kaks poega – Peeter ja Paul. Kuid mõlemad lapsed surid varases eas. Kokku sünnitas Katariina kaksteist last, kuid ellu jäid neist ainult kaks – Anna ja Jelizaveta. Laste surm muutis tsaari murelikuks, sest riik vajas troonipärijat. Ametlik troonipärija oli Aleksei, 1690. aastal sündinud poeg Peetri esimesest abielust. Mingit sisulist kontakti Alekseil tsaari uue perega ei tekkinud. Isa polnud oma pojaga rahul, isegi eitas teda. Poeg vastas omapoolse jäisusega. 1715. aasta 12. oktoobril sünnitas Aleksei naine poja. Vanaisa auks pandi lapsele siiski nimeks Peeter. 16 päeva hiljem sünnitas ka Katariina poja, ja temalegi pandi isa auks nimeks Peeter.
leksei närvid ei pidanud vastu, ta põgenes välismaale, kuid meelitati Venemaale tagasi. Seal võeti ta kinni ja teda hakati
Kuid 1719. aastal suri Katariina ja Peetri väike poeg, nii et keisril polnud meesliinis enam järeltulijat. Aleksei poeg Peeter aga elas. 1722. aastal kuulutas tsaar Peeter välja troonipärimise määruse, mille järgi võis ta ise nimetada ükskõik kelle oma alamatest troonipärijaks. Sellele järgnes aasta hiljem manifest Katariina kroonimisest. Keisrinnaks kroonimine oli Katariina jaoks kõikide unistuste täitumise päev.
1724. aastal sai Peeter I ühe korruptsioonikuriteo uurimisel teada, mida kõik teised juba ammu teadsid – ta kallis naine petab teda. Naise armuke oli kena, rühikas sõjaväelane, silmapaistev härrasmees, kammerhärra Mons, Peetri teise naise vend.
== Võimuletõus ==
27. rida:
1725. aasta 28. jaanuari varajane hommikutund jäi Peetrile viimaseks päikesetõusuks siin ilmas. Legendi järgi olevat ta viimasel hetkel üritanud kirjutada testamenti, kuid jõudis kirjutada vaid kaks sõna: andke kõik… Aga kellele? Õukonnas oli kaks leeri. Ühe moodustasid Katariina lähedased võitluskaaslased, madalast päritolust hoolimata kõrgele tõusnud inimesed, kelle eesotsas seisis Menšikov. Vastasjõud eesotsas vanade vene suguvõsade esindajate Dolgoruki vürstidega soovisid troonile panna Peetri lapseeas pojapoja Aleksei.
Menšikovil ja Katariinal õnnestus enda poole meelitada kaardivägi. Vahetult pärast Peetri surma saabusid kohale suuremad võimukandjad, et uue tsaari valimises kokku leppida. Siis astusid sisse Menšikov, ohvitserid ja Katariina, kes lubas, et jätkab riigi eest hoolitsemist Peetri vaimus, kes oli jaganud temaga trooni. Kõiki veendi, et võim tuleb anda lesele. Peamine argument oli seejuures asjaolu, et Peeter olevat lasknud Katariina Moskva Kremlis kroonida. Need argumendid ei veennud aga kedagi ja vaidlus muutus väga ägedaks.
Aga väljas olid Preobraženski polgu väed lossi ümber piiranud. Saali murdsid sisse kaardiväelased. Kostsid hõiked: "Elagu valitsejanna!"
Katariina auks peab ütlema, et ta ei unustanud kogu riigi ainuvalitsejaks saades oma tegelikke õdesid-vendi ega Aluksnes talle teenijakohta pakkunud pastor Glücki, kellele ta kinkis Ahja mõisa. Katariina lasi üles otsida ka oma esimese kosilase, Rootsi sõjaväe pasunapuhuja, ning määras tallegi pensioni.
69. rida:
{{commonskat|Catherine I of Russia}}
==Välislingid==
*[[Kalev Kalkun]]
*[[Ivo Karlep]]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Peeter I]]|nimi=[[Venemaa keiser|Venemaa keisrinna]]|aeg=[[1725]]–[[1727]]|järgnev=[[Peeter II]]}}
| |||