Edgar Johan Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
17. rida:
==Looming==
Kuusiku tööde hulka kuulub palju eriotstarbelisi hooneid: Abja-Paluoja pangamaja (1929, hiljem postkontor), [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna kunstihoone]] (1934, koos [[Anton Soans]]<nowiki/>iga), Kaubandus- ja Tööstuskoja ruumid Tallinnas endises [[Kanuti gildi hoone|Kanuti gildi]] hoones (1933), Tallinna 1930. algusaastate moodsad kinod Modern (hävinud) ja Helios (seisab tühjana), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos [[Anton Soans]]<nowiki/>iga), Vabariigi Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas Sakala 3 (1939-47).<ref name=":0" /> Kuusiku projekti järgi on ümber ehitatud ka R. v. Engelhardt'i ja N. Thamm ''jun.'' poolt projekteeritud endine Haldushoone Suur-Karja tn. 20.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur I|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref
Fail:Võru panga hoone, vaade. Arhitektid Edgar Kuusik ja Anton Soans.jpg|Võru panga hoone, vaade. Arhitektid Edgar Kuusik ja Anton Soans.▼
Fail:Haigla Kuressaares. Arhitektid Kuusik, Jänes ja Heinsoo.jpg|Haigla Kuressaares. Arhitektid Kuusik, Jänes ja Heinsoo.▼
Fail:Pangahoone Abjas, fassaadivaade. Arhitekt Edgar Kuusik.jpg|Pangahoone Abjas. Arhitekt Edgar Kuusik.▼
</gallery>▼
[[Fail:Eramu Tallinnas Neeme tn, hoone vaade. Arhitekt Edgar Kuusik.jpg|pisi|Eramu Tallinnas Neeme asumis. Arhitekt E. J. Kuusik.]]▼
Lisaks on Kuusik projekteerinud arvukalt elamuid funktsionalistlikest väikemajadest Tallinna esimeses moodsas Maasika ja Vaarika asumis kesklinna kortermajadeni (Sakala 4 ja Tina 17, mõlemad 1936; Gonsiori 17,1937 jt.). 1920-ndate aastate alguses tegeles Kuusik Koplis asuva [[Neeme tänav|Neeme tänava]] asumi hoonete projekteerimisega. Kokku ehitati tema projekti järgi ligi 30 laudadega vooderdatud katusekorrusega puidust ühepereelamut. Enamik hooned valmisid perioodil 1924-25.<ref name=":1" /> Tartus kavandas ta Tammelinna ning ilusaid linna üürimaju - K. E. v. Baeri 1 ja Liiva 17.<ref>{{Raamatuviide|autor=Edgar Johan Kuusik|pealkiri=Mälestusi ja mõtisklusi I-V|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Päevaleht|lehekülg=}}</ref> Kuusik osales kokku rohkem kui 50-l arhitektuurikonkursil, lisaks tegi ka planeeringuid ja kavandas mööblit.<ref name=":0" /> ▼
▲Lisaks on Kuusik projekteerinud arvukalt elamuid funktsionalistlikest väikemajadest Tallinna esimeses moodsas Maasika ja Vaarika asumis kesklinna kortermajadeni (Sakala 4 ja Tina 17, mõlemad 1936; Gonsiori 17,1937 jt.). 1920-ndate aastate alguses tegeles Kuusik Koplis asuva [[Neeme tänav|Neeme tänava]] asumi hoonete projekteerimisega. Kokku ehitati tema projekti järgi ligi 30 laudadega vooderdatud katusekorrusega puidust ühepereelamut. Enamik hooned valmisid perioodil 1924-25.<ref name=":1" /> Tartus kavandas ta Tammelinna ning ilusaid linna üürimaju - K. E. v. Baeri 1 ja Liiva 17.<ref>{{Raamatuviide|autor=Edgar Johan Kuusik|pealkiri=Mälestusi ja mõtisklusi I-V|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Päevaleht|lehekülg=}}</ref> Kuusik osales kokku rohkem kui 50-l arhitektuurikonkursil, lisaks tegi ka planeeringuid ja kavandas mööblit.<ref name=":0" />
▲Fail:Võru panga hoone, vaade. Arhitektid Edgar Kuusik ja Anton Soans.jpg|Võru panga hoone, vaade. Arhitektid Edgar Kuusik ja [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]].
▲Fail:Haigla Kuressaares. Arhitektid Kuusik, Jänes ja Heinsoo.jpg|Haigla Kuressaares. Arhitektid Edgar Kuusik
▲Fail:Pangahoone Abjas, fassaadivaade. Arhitekt Edgar Kuusik.jpg|Pangahoone Abjas. Arhitekt
▲
▲</gallery>
==== Sõjaväekalmistu mälestusehitis-mausoleum (1928) ====
[[Fail:Edgar Johan Kuusiku kavandatud mälestusmärk-mausoleum Kaitseväe kalmistul.jpg|pisi|Edgar Johan Kuusiku kavandatud mälestusmärk-mausoleum Kaitseväe kalmistul.[[Fail:Mälestusmärk Vabadussõja kõrgematele juhtidele Tallinna Kaitseväe kalmistul.jpg|vasakul|pisi|Mälestusmärk Vabadussõja kõrgematele juhtidele Tallinna Kaitseväe kalmistul. Autor arhitekt Edgar-Johan Kuusik ja skulptor Rudolf Sõrmus]]]]1920-21. aastatel, vahetult peale [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]], hakati tegelema [[Kaitseväe kalmistu]] korrastamisega. Tallinna osakond tellis kalmistu planeeringu kõigepealt arhitekt [[Ernst Ederberg|Ernsy Ederberg]]<nowiki/>ilt, seejärel pakkus Eesti Vabrikantide Ühisus omalt poolt arhitekt Heerwageni kalmistu planeeringut. Heerwageni planeering oli äärmiselt radikaalne ja nägi ette kõigi hauaküngaste tasaseks lükkamist. Kalmistu korraldajatele tundus antud plaan liialt julge ja uus planeering telliti Edgar Kuusikult. Kuusik lähtus sarnaselt Heerwagenile moodsatest kalmistukujundusvõtetest. Ristide asemele olid ette nähtud tahvlid, sile maapind, hekid jms. Kuusik korrastas teedevõrgu, kavadas muruplatsid ja hekid ning üle 800 haua.<ref name=":0" />
Tööd mausoleum-mälestusehitisega alustas Kuusik 1927. aasta sügisel. Monumendi ehitamine algas 1928. mais ning see valmis sama aasta oktoobriks: kõigest viie ja poole kuuga. Avamisaegses brošüüris (1928) on ära toodud tegijate nimed: kujur Aleksander Jannes, artellivanem Aav ja kolm nooremat saarlast, ehitusmeister Martin, kümnik Seiman ja Lasnamäe karjääri kiviraiuja meister Valk. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv paekivist mausoleum oli 8 meetrit kõrge. Sambad, kaared, urni jalam ning reljeefid olid Saaremaa nn marmorist, ülejäänu Lasnamäe paest. Katus oli kaetud plekiga, lagi männipuust. Monumendi esiküljel oli viis reljeefi: keskel riigivapp, sellest kahel pool neli embleemi, mis sümboliseerisid jalaväge, mereväge, ratsaväge ja kahurväge. Lõunaküljel oli Tallinna suur vapp, idapoolsel küljel Tallinna väike vapp ning läänepoolsel küljel kiri: ''„1918.–1920. aasta Eesti Vabadussõjas langenutele. Püha on isamaa sund – kodumaa pojad – teil’ rahulist und…” .'' Laskurkorpuse sapöörid lasid mausoleumi õhku 1950. aasta kevadel Eesti NSV 10. aastapäeva „auks”, nii mäletavad kaasaegsed.<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid/|Pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|Väljaanne=Sirp|Aeg=14.03.2008|Kasutatud=01.05.2018}}</ref>
| |||