Redaktsioon: 27. jaanuar 2007, kell 16:56 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. jaanuar 2007, kell 17:43 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Skalaarne suurus''' ehk '''skalaar''' on [[suurus]] (tavaliselt [[füüsikaline suurus]]), mille [[väärtus]]ed ei sõltu [[koordinaadistik]]u valikust. ==Mitterelativistlikud näited== ~~==Näited==~~ Näiteks kahe [[punkt]]i vaheline [[kaugus]] [[ruum (füüsika)\|füüsikalises ruumi]]s või [[kolmemõõtmeline eukleidiline ruum\|kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis]] on skalaar. [[Keha]] [[mass]], [[elektrilaeng]] ja [[kineetiline energia]] on skalaarid. Punkti [[temperatuur]] ja [[elektriline potentsiaal]] mingis [[keskkond\|keskkonnas]] on skalaarid. 10. rida: Keha [[kiirus]] ([[kiirusvektor]]i [[moodul (absoluutväärtus)\|moodul]]) on skalaar (selle väärtus on näiteks 180 km/h), keha [[kiirusvektor]] aga ei ole skalaar (selle väärtus on näiteks 180 km/h põhja suunas). [[osakese]]le mõjuv [[gravitatsioonijõud]] ei ole skalaar, küll aga selle moodul skalaar. Füüsikaline suurus ei avaldu lihtsalt [[arv]]una, vaid arvväärtuse ja [[mõõtühik]]u [[korrutis]]ena. Suuruse väärtus ei sõltu mõõtühikust (1 km on sama mis 1000 m), küll aga sõltub mõõtühikust suuruse arvväärtus. Seega ei sõltu kaugus koordinaadistiku [[baasvektor]]ite [[pikkus]]est. Ka muud ~~koordinaadistiku~~ [[~~teisendus~~koordinaaditeisendus]]ed jätavad skalaarse suuruse väärtused puutumata, kuigi nad võivad mõjutada skalaari väärtuse arvutamise valemid (näiteks kui [[baas]] ei ole [[ortonormaalsus\|ortonormaalne]], siis arvutatakse punktidevahelist kaugust punktide [[koordinaadid\|koordinaatide]] põhjal tavapärasest erinevalt). Nõnda võib juhtida, et kaugus ei osutu [[meetrika]]ks, sest tema väärtused ei pruugi olla reaalarvud. Samalaadne olukord telib teiste skalaarsete füüsikaliste suuruste puhul, mis ei ole [[dimensioonita suurus]]ed. ==Skalaarid relatiivsusteoorias== [[Relatiivsusteooria]]s võetakse arvesse ka koordinaadistiku teisendusi, mis ei säilita ruumi ja aja vahelist erinevust. Seetõttu tuleb relatiivsusteoorias teatud juhtudel seal, kus klassikaline (mitterelativistlik) füüsika kasutab skalaarseid suurusi, võtta kasutausele neljamõõtmelised [[vektor]]id või [[tensor]]id. Näiteks [[laengutihedus]] teatud punktis mingis keskkonnas on skalaar, kuid relativistlikus füüsikas tuleb sellele lisada lokaalne [[voolutihedus]], mis on kolmemõõtmeline vektor. Nõnda saadakse relativistlik neljamõõtmeline vektor. Analoogiliselt lisanduvad [[massitihedus]]ele [[impulsitihedus]] ja [[rõhk]] ning saadakse [[energiatensor]]. ===Relativistlikud ja mitterelativistlikud näited=== * [[Elektrilaeng]] ja [[laengutihedus]] (viimasele lisatakse relativistlikus füüsikas voolutihedus ning saadakse neljamõõtmeline vektor) * [[Aegruumi intervall]] * [[Mass]] ja [[massitihedus]] (viimasele lisatakse relativistlikus füüsikas impulsitihedus ja rõhk ning saadakse energiatensor) * [[Kiirus]] (kuid mitte [[kiirus]] ja [[impulss]]) * [[Temperatuur]] * [[Energia]] ja [[energiatihedus]] (viimane ainult mitterelativistlikus füüsikas) ==Pseudoskalaarid== {{vaata\|Pseudoskalaar}} Skalaari mõistele on lähedane pseudoskalaari mõiste. Pseudoskalaarid on suurused, mis on [[invariant]]sed [[pööre]]te suhtes, kuid (sarnaselt [[pseudovektor]]itele) [[märgivahetus\|vahetavad märki]], kui kõigi [[koordinaattelg]]ede [[suund]] muutub. Üks pseudoskalaari näide on [[vektor]]ite [[segakorrutis]]. Teine näide on [[magnetlaeng]], nii nagu see on matemaatiliselt defineeritud. ==Vaata ka== [[Lorentzi skalaar]] [[Pseudoskalaar]] [[Skalaarväli]] [[Skalaarväljateooria]] [[Skalaar]] (algebra mõiste) [[Skalaar (informaatika)\|Skalaar]] (informaatika mõiste) [[de:Skalar (Physik)]] [[en:Scalar (physics)]] [[fa:کمیت نرده‌ای]] [[hu:Skalár]] [[io:Skalaro]] [[ja:スカラー]] [[ko:스칼라]] [[nl:Scalar]] [[simple:Scalar]] [[sv:Skalär]] [[zh:标量]]

Skalaarne suurus: erinevus redaktsioonide vahel