Veenus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Optiline spekter
Resümee puudub
42. rida:
Oma nime on ta saanud [[Vanarooma mütoloogia|vanarooma mütoloogiast]] pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi.
 
Veenus on Maa-tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase [[gravitatsioon]]iga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam [[Veenuse atmosfäär|atmosfäär]], mis koosnedkoosneb rohkem kui 96% [[süsihappegaas]]ist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.
 
Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive.