Kunsti ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Op1300 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Op1300 (arutelu | kaastöö)
P Viited
2. rida:
'''Kunsti ajalugu''' on kunsti uurimine ajaloolises ja stiililises kontekstis; see tähendab žanri, disaini, formaati ja stiili.<ref>"[http://wordnet.princeton.edu/perl/webwn?s=art%20history Art History]". WordNet Search - 3.0, princeton.edu</ref> Uuring hõlmab maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri, keraamikat, mööblit, ja muid dekoratiivesemeid.<ref>{{Cite web|url=http://www.historytoday.com/alex-potts/what-history-art|title=What is the History of Art? {{!}} History Today|website=www.historytoday.com|access-date=2017-06-23}}</ref>
 
Terminina, kunstiajalugu (olles kunstiajaloo tootja) hõlmab mitmeid meetodeid kujutava kunsti õppimiseks; tavaliselt vihjates kunstiteostele ja arhitektuurile. Distsipliini aspektid tihti ka kattuvad. Nagu  kunsti ajaloolane [[Ernst Gombrich]] kunagi märkis, "kunsti ajaloo valdkond on väga sarnane [[Julius Caesar|Caesar]]-i [[Gallia]]<nowiki/>ga, mis on jagatud kolme ossa, mida okupeerivad kolm erinevat, kuigi mitte tingimata vaenulikku gruppi: (i) asjatundjad, (ii) kriitikud, ja (iii) akadeemilised kunstiajaloolased".<ref>{{Raamatuviide|autor=Ernst Gombrich|pealkiri=The Essential Gombrich|aasta=1996|koht=London|kirjastus=Phaidon Press|lehekülg=7}}</ref>
 
 
 
Distsipliinina on kunstiajalugu eristatud kunstikriitikast, mis tegeleb relatiivse kunstilise väärtuse kehtestamisega individuaalteoste suhtes, samal ajal võttes arvesse sarnase stiiliga tõid või sanktsioneerides tervet stiili või dünaamikat; ja kunstiteooria või "kunstifilosoofia", mis on seotud kunsti fundamentaalidega. Üks selle uurimisvaldkonna harudest on [[esteetika]], mis hõlmab  [[Ülevus|ülev]]<nowiki/>use mõistatuse uurimist ja ilu olemuse kindlaksmääramist. Tehniliselt on kunstiajalugu aga hoopis midagi muud, sest kunstiajaloolane kasutab ajaloolist meetodit, et vastata nendele küsimustele: Kuidas hakkas kunstnik tööd looma?, Kes olid patroonid?, Kes olid tema õpetajad?, Kes oli publik?, Kes olid tema jüngrid?, Millised ajaloolised jõud on kujundanud kunstniku loomingut ja Kuidas ta ja tema looming, omakorda mõjutavad kunstilisi-, poliitilisi-ja sotsiaalüritusi? Siiski on küsitletav, kui paljudele taolistele küsimustele on võimalik rahuldatavalt vastata, samas arvestamata põhilisi küsimusi kunsti olemuse kohta. Kahjuks praegune distsiplinaarne vahe kunstiajaloo ja kunstifilosoofia(esteetika) suhtes, sageli takistab seda küsimust.<ref>Cf: 'Art History versus Aesthetics', ed. James Elkins (New York: Routledge, 2006).</ref>