Provence: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
[[Pilt:Provence topographic map-fr.svg|pisi|Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal]]
[[Pilt:Moustiers Sainte Marie 1.jpg|pisi|[[Moustiers-Sainte-Marie]] Ülem-Provence'is]]
53. rida:
[[Saint-Tropez]]'i poolsaar on Maures'i massiivi osa üheskoos Giens'i poolsaare ning [[Îles d'Hyères|Hyères]]'i, [[Porquerolles]]'i, Port-Crosi ja [[île du Levant|Levant]]'i avameresaartega. Sicié neem Toulonist läänes, samuti [[Tanneron]]i massiiv, kuuluvad geoloogiliselt Maures'i massiivi.
=== ''Calanque''<nowiki/>'id
[[Pilt:Sugiton2.jpg|pisi|upright|left| [[Calanque de Sugiton]] ]]
''[[Calanque]]''<nowiki/>'id, tuntud ka kui [[Marseille calanque'id]], on Provence'i ranniku dramaatiline tunnus, 20 km pikk seeria kitsaid abajaid rannakaljudes [[Marseille]]' (läänes) ja [[Cassis (Bouches-du-Rhône)|Cassis]]'e (idas) vahel. Massiivi kõrgeim tipp on [[Mont Puget]], 565 m kõrge.
129. rida:
* [[Robert Lafont]] (1923–2009)
=== Prantsuse
[[Pilt:Alphonse Daudet.jpg|thumb|upright|[[Alphonse Daudet]]]]
[[Pilt:SidonieGabrielleColette.jpg|thumb|upright|[[Colette]]]]
270. rida:
* [[Bandol (AOC)]], kasvatatud Var'i rannikul Toulonist läänes, enamasti ümber [[La Cadiere d'Azur]]i ja [[Castellet (Vaucluse)|Castellet]]' külade. Selles veinisordis peab olema vähemalt 50% [[mourvèdre]] viinamarju, kuigi enamasti on oluliselt rohkem. Teised kasutatavad viinamarjad on grenache, cinsault, syrah, ja carignan.
* [[Cassis (AOC)]], mida tehakse Touloni ja Marseille' vahelise rannikulinna [[Cassis]]'e lähedal, oli esimene vein Provence'is, mis klassifitseeriti aastal 1936 kui AOC, ja on hästi tuntud oma valgete veinide poolest. Cassis'e veine kirjeldatakse prantsuse kirjanduses juba 12. sajandil.
* [[Bellet (AOC)]]; Prantsuse revolutsiooni ajal oli väikelinn Saint Roman de Bellet (nüüd [[Nice]]'i osa) tähtsa veinipiirkonna keskus. Tootmine peaaegu hävitati [[viinapuutäi]] ja kahe sõja poolt ning alles aastal 1946 taastus tootmine piirkonnas täielikult. See klassifitseeriti aastal 1941 kui AOC. Tänapäeval on piirkond üks väiksemaid Prantsusmaal, vaid 47 hektarit. Viinamarju kasvatatakse terrassidel piki Var'i jõe vasakut kallast, linnast idas. Peamised punasteks ja roosadeks veinideks kasvatatavad viinamarjad on [[braquet]], [[folle]] ja [[cinsault]], mõnikord segatud [[grenache]]'iga. Peamised valgeteks veinideks kasvatatavad viinamarjad on [[rolle blanc]], [[roussane]], [[spagnol]] ja [[mayorquin]]; teised viinamarjad on clairette, [[bourboulenc]], [[chardonnay]], [[pignerol]] ja [[muscat]].
* [[Palette (AOC)]]; väike [[Le Tholonet|Palete]]'i küla neli kilomeetrit Aix-en-Provence'ist idas on juba ammu kuulus [[vin muté]] tootmise poolest, mida kasutatakse traditsioonilises Provence'i jõulumagustoidus [[Kolmteist magustoitu]] ja jõulukoogis ''pompo à l'oli''. Selle tootmine oli peaaegu soikunud, kuid taastub nüüd. Peamised viinamarjad punasteks veinideks on grenache, [[mourvèdre]], ja [[cinsault]]; valgeteks veinideks on clairette.
285. rida:
== Petank või keegel ==
[[Petank]], üks [[keegel|keegli]]
Spordi atleetlikum versioon ''jeu provençal'' oli populaarne üle kogu Provence'i 19. sajandil – seda versiooni on kirjeldatud oma romaanides ja mälestustes Marcel Pagnol; mängijad jooksid enne palli viskamist kolm sammu ja see sarnanes kohati balletiga. Mängu moodne versioon loodi aastal 1907 [[La Ciotat]]' linnas endise ''jeu provençal'' meistri Jules Huguesi poolt, kes ei saanud reuma tõttu mängida. Ta töötas välja uue reeglistiku, kus väljak oli palju väiksem ja mängijad ei jooksnud enne palli viskamist, vaid jäid väikese ringi sisse jalad kõrvuti. See andis mängule nimeks ''lei peds tancats'', kohalikus murrakus "jalad koos". Esimene turniir mängiti La Ciotat's aastal 1910. Esimesed teraskuulid võeti kasutusele aastal 1927.
346. rida:
=== Kristluse saabumine Provence'i (3.–6. sajand) ===
On palju legende varajastest kristlastest Provence'is, kuid neile on raske kinnitust leida. On dokumenteeritud, et Provence'i Rooma linnades oli kirikuid ja piiskoppe organiseeritud juba 3. ja 4. sajandil; [[Arles]]'is aastal 254, [[Marseille]]'s aastal 314, [[Orange (Vaucluse)|Orange]]'is, [[Vaison-la-Romaine|Vaison]]'is ja [[Apt (Vaucluse)|Apt]]'is aastal 314, [[Cavaillon]]'is, [[Digne-les-Bains|Digne]]'is, [[Embrun (Hautes-Alpes)|Embrun]]'is, [[Gap (Hautes-Alpes)|Gap]]'is ja [[Fréjus]]is 4. sajandi lõpus, [[Aix-en-Provence]]'is aastal 408, [[Carpentras]]'is, [[Avignon]]is, [[Riez]]'is, [[Cimiez]]'is (tänapäeval [[Nice]]'i osad) ja [[Vence]]'is aastal 439, [[Antibes]]'is aastal 442, [[Toulon]]'is aastal 451, [[Senez]]is aastal 406, [[Saint-Paul-Trois-Châteaux]]'s aastal 517 ja [[Glandèves'i piiskopkond|Glandèves]]'is aastal 541. Vanim kristlik struktuur, mis veel Provence'is töötab, on
=== Germaanlaste sissetungid, Merovingid ja Karolingid (5.–9. sajand) ===
434. rida:
Aprillis–juulis 1859 tegi [[Napoleon III]] salakokkuleppe [[Piemonte]] peaministri [[Camillo Benso, Cavouri krahv|Cavouriga]], et see aitaks Prantsusmaal Austria [[Apenniini poolsaar]]elt välja tõrjuda, ja tõi kaasa Itaalia ühinemise, vastutasuks pidi Piemonte loovutama [[Savoia]] ja [[Nice]]'i piirkonna Prantsusmaale. Ta astus Austriaga sõtta aastal 1859 ja võttis võidu [[Solferino lahing|Solferino]] all, mille tulemusena loovutas Austria [[Lombardia]] Piemontele ja vastutasuks sai Napoleon aastal 1860 Savoia ja Nice'i ning aastal 1861 [[Roquebrune-Cap-Martin]]i ja [[Menton]]i.
Raudtee ühendas Pariisi Marseille'ga (1848) ja siis Touloni ja Nice'iga (1864). Nice, [[Antibes]] ja Hyères muutusid populaarseteks
Pärast Louis Napoleoni langust kaotuse järel [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] püstitati Marseille tänavatele barrikaadid (23. märts 1871) ning Gaston Cremieux juhitud ja [[Pariisi Kommuun]]ist innustatud kommunaarid võtsid linna üle kontrolli. Kommuun purustas armee ja Cremieux hukati 30. novembril 1871. Kuigi Provence oli üldiselt konservatiivne, valis see sageli reformimeelseid juhte; peaminister [[Léon Gambetta]] oli Marseille vürtspoodniku poeg ja tulevane peaminister [[Georges Clemenceau]] valiti aastal 1885 saadikuks Var'ist.
| |||