Aldrans: erinevus redaktsioonide vahel

{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:1461:336C:B415:427|aasta=2018|kuu=märts}}{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}

Aldrans kui asuala võiks pärineda hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]], pärast mõõga käepideme ja teiste [[Rauaaeg|rauaaja]] ja [[La Tène kultuur]]i objektide avastamist. Küla esmamainimine on esimest korda mainitud 955. aasta dokumendis kui ''Alarein''. 1157. aastal on küla mainitud kingitusega seotud dokumentides, [[Andechsi krahvid]]e ja [[Tegernsee klooster|Tegernsee kloostri]] vahel. 1312. aastal on dokumendis mainitud ''Alrains'', mis tuleb vanast nimest ''Allrainer Veld''. [[Keskaeg|Keskajal]] oli Aldrans osa tähtsast turust, koostöös [[Ampassi vald|Ampassiga]], kuna paiknes soolateel, saades kasu transiitkaubandusest. 13. sajandil jagati territoorium suverääni ja Wilteni kloostri vahel.

Elanikkond oli nii teatrikunsti-kirglikteatrikunstihuviline, et 1750. ja 1757. aastal korraldati näidendikonkursid nimega ''"Martinsspiele''" ja aktiivne oli "Amatsoonide teater", kus osalesid ainult naised. Aldrans arenes 19. sajandil suvekuurortikssuvekuurordiks ja ühendati 1884. aastal maanteed pidi otse Innsbruckiga.

Küla serva ehitati aastal 1927 ringhäälingujaam. See suleti 1. märtsil 1984 ja lammutati järgnevaltseejärel.

Aldrans esineb [[Thomas Bernhard]]i loos ''"Amras''".

1365. aastal osundati Aldransi kirikule, 1426. aastal hakati ehitama uut barokk stiilis kirikut, mis pühitseti 1482. aastal ja pühendati Pühalepühale Martinile. Kirik muudeti 18. sajandil gooti stiili, jakuid hävineshävis 1893. aastal tules, mis hävitas osa külast, siis taastati gooti stiilis. 1965. aastal seda laiendati ja 1967. aastal ülendati see kihelkonnakirikuks.

Aldrans on Innsbruckiga ühendatud ''Mittelgebirgsbahn'' (mäestikuraudtee) liini 6 kaudu võija kohalike bussidega, Innsbruckist Aldransi jõutakse 15 minutiga.