Hermann von Buxhövden: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
{{Persoon
| Nimi = Hermann I
 
==Päritolu==
Hermann sündis tõenäoliselt [[Alam-Saksi]]maal, [[Bremen]]ist põhjas asuvas [[Bekeshövede]]s, kus asus perekonna pealoss. ningTa oli pärit ühiskondlikult silmapaistvassilmapaistvast perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme BuxhoevedenideBuxhoevedenite perekonna liiget [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkond|Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas]] kõrgetel ametikohtadel. Hermanni ema Aleydis oli [[Hamburgi ja Bremeni peapiiskop]]i [[Hartwig II]] poolõde. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa [[Friedrich I Barbarossa]] aegse ristisõja [[Püha maa|pühale maale]].
 
Hermannil oli viis venda: [[Theoderich de Ropa|Theoderich]], Engelbert, [[Albert von Buxhövden|Albert]], [[Rothmar von Buxhövden|Rothmar]] ja [[Johannes Appelderin|Johannes]].
Lihula piiskopikoha asemel nimetati ta [[1224]]. aastal [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani.
 
Tartu piiskopina kasutas ta oma võimu kindlustamiseks sugulus- ja hõimlassidemeidhõimlussidemeid, Hermann läänistas temaenda valduses olnud piiskopkonna maad lähisuguslastelelähisugulastele: [[Ugandi]] maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale [[Theoderich de Ropa]]le, [[Puhja]] anti Hermanni õemehele Engelbert von [[Tiesenhausen|Thysenhusen]]ile. [[Tarbatu kihelkond|Tarbatu kihelkonna]] aga jättis piiskop endale ja [[Tartu toomkapiitel|toomkapiitlile]]. Oma venna [[Rothmar von Buxhövden]]i seadis Hermann Tartusse [[toompraost]]iks ja annetas toomkapiitli ülalpidamiseks samuti 24 küla<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>.
 
[[1225]]. aastaks ehitati Hermanni korraldusel Otepääle esimene kivikindlus Eestis - [[Otepää linnus]]. [[1242]]. aastal piiskopkonna ja [[Mõõgavendade ordu]] vägevägede vahel toimunud [[Jäälahing]]us oli Hermann ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.
 
Piiskop Hermann jäi [[1245]]. aastal vanadusest pimedaks. ja oma eluElu lõpuaastad veetis Hermann [[Kärkna klooster|Kärkna kloostris]], surresning suri seal 1248. javahemikus 1248–[[1254]]. aasta vahel.
 
==Vaata ka==
139 337

muudatust