Kitzbühel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:D1CB:C682:92F0:510|aasta=2018|kuu=mai}}{{Viitamata|kuu=mai|aasta=2018}}
 
[[Pilt:AUT Kitzbuehel COA.svg|thumb|Vapp]]
[[Pilt:Kitzbuehel03.JPG|thumb|Kitzbühel augusti keskpaigas 2008]]
[[Pilt:Kitzbühel im Bezirk KB.png|thumb|Kitzbüheli paiknemine Kitzbüheli ringkonnas]]
[[Pilt:Karte oesterreich kitzbuehel.png|thumb|Kitzbüheli asukoht Austria kaardil]]
[[Pilt:Hahnenkamm in May.jpg|thumb|Mäesuusatamise võistluspaigana kasutatav [[Hahnenkamm]] suvel]]
'''Kitzbühel''' on [[linn]] [[Austria]]s [[Tirool]]is. Linna pindala on 58,02 km² ja see asub 762 meetri kõrgusel merepinnast. 1. jaanuari 2008 seisuga elas linnas 8437 inimest.
 
'''Kitzbühel''' on väike [[Linnaõigus|keskaegne linn]] [[Kitzbüheli ringkond|Kitzbüheli ringkonnas]] [[Austria]] [[Tirool]]i liidumaal, umbes 100 km [[Innsbruck]]ist idas, 762 m kõrgusel merepinnast. Linna pindala on 58,02 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 8331 inimest. Linn on [[Kitzbüheli ringkond|samanimelise ringkonna]] halduskeskus. Kitzbühel on rahvusvaheliselt tuntud suusakeskus ja selle hooaeg kestab oktoobri keskpaigast mai alguseni. Talvel ja varakevadel külastavad seda peamiselt kõrgkihi kliendid Austriast ja välismaalt.
Tänapäeval on Kitzbühel tuntud eelkõige [[talisport|talispordikeskusena]]. Igal aastal korraldatakse seal [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|mäesuusatamise maailma karikavõistluste]] etapp.
 
== Geograafia ==
 
Kitzbühel, mis asub [[Kitzbüheli Alpid]]es Kitzbüheler Ache ääres, on laia oru linn, kusjuures enamus selle kesklinnast on [[Jalakäijate tsoon|autovaba]], ning suure valikuga luksuskauplustest ja kohvikutest.
 
Linnaosad on järgmised: Am Horn, Aschbachbichl, Badhaussiedlung, Bichlach, Ecking, Felseneck, Griesenau, Griesenauweg, Gundhabing, Hagstein, Hausstatt, Henntal, Jodlfeld, Kaps, Mühlau, Obernau, Schattberg, Seereith, Siedlung Frieden, Am Sonnberg, Sonnenhoffeld, Staudach, Stockerdörfl ja Zephirau.
 
Kitzbüheli naabervallad on: [[Aurach bei Kitzbüheli vald|Aurach bei Kitzbühel]], [[Jochbergi vald (Tirool)|Jochberg]], [[Kirchberg in Tiroli vald|Kirchberg in Tirol]], [[Oberndorf in Tiroli vald|Oberndorf in Tirol]], [[Reith bei Kitzbüheli vald|Reith bei Kitzbühel]], [[Sankt Johann in Tiroli vald|Sankt Johann in Tirol]] ja [[Fieberbrunni vald|Fieberbrunn]].
 
== Ajalugu ==
=== Varaseimad inimesed ===
 
Esimesed teadaolevad asukad olid [[Illüüria|illüürlastest]] vasekaevurid Kitzbüheli kandisümbruse kaevandasidmägedes aastatelajavahemikus 1100–8001100 eKrkuni [[vask]]e800 eKr.
 
Umbes aastal 15 eKr vallutaslaiendasid [[Vana-Rooma keiserriik|Rooma keiserroomlased]] keiser [[Augustus]]e sellejuhtimisel piirkonnaoma riiki Alpide hõivamisega ja liitisrajasid [[RoomaNoricum]]i riik|provintsi. Pärast Lääne-Rooma riigiga]]riigi langemist asusid 800. aasta paiku Kitzbüheli piirkonda [[Noricumbajuvaarid]]i provintsija alustasid nimemetsast allpuhastamist.
 
=== Keskaeg ===
Pärast Rooma impeeriumi lagunemist asusid umbes 800 pKr sellesse piirkonda [[bajuvaarid]], kes hakkasid metsa raiuma.
 
12. sajandil on nime ''Chizbuhel'' esimest korda mainitud dokumendis, mis kuulus [[Chiemsee]] kloostrile (viide "Marquard von Chizbuhel"), kusjuures ''Chizzo'' viitab Baieri klannile ja ''[[Bichli vald|Bühel]]'' viitab asunduse asukohale mäel. Sada aastat hiljem viitab allikas [[Bamberg]]i kloostri [[Foogtkond|foogtkonnale]] ''Kicemgespuchel'' ja 1271. aasta dokument ülendab asunduse linnaks, kohta kutsuti ''Chizzingenspuehel''.
[[12. sajand]]il on esimest korda mainitud Kitzbüheli. See oli [[Chiemsee klooster|Chiemsee kloostri]] dokument, kus kohta nimetati "Chizbuhel". Chizzo tähendas üht bajuvaaride hõimu ja "bühel" asulat mäe jalamil.
 
Kitzbühel sai [[1255Ülem-Baieri]] liidetiosaks Kitzbühel1255. Ülem-Baierigaaastal, kui Baieri esmakordselt jagunes. [[Baieri hertsoghertsogkond|Baieri]] hertsog [[Ludwig der Strenge|Ludwig II Range]] andis Kitzbühelile [[6. juuni]]ljuunil 1271 Kitzbühelile [[1271linnaõigus]] linna õigusede, ja seelinna kindlustati võimsa [[linnamüür]]igakaitsemüüridega. JärgmisteJärgnevatel sajanditesajanditel jooksulkujunes muutuslinn Kitzbühel [[kaubandus]]keskuseksturulinnaks, kasvaskasvades kiirestijärjepidevalt janing sedajäädes eisõjast ähvardanudja kordagikonfliktist [[sõda]]puutumata. SeetõttuLinnamüürid linnamüürlangesid lammutatilõpuks esimeseühekorruselise korrusehoone kõrgusenitasemeni ja sedakive kasutati uute majadeelamute ehitamiseks.
 
Kui [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] krahvinna [[Margarete MaultaschTiroolist|Margarete]] abiellus 1342. aastal [[Baieri hertsogkond|Baieri]] hertsogi [[Ludwig Vder VanemBrandenburger]]agaiga, läksühendati Kitzbühel [[1342]]ajutiselt [[kaasavaraTirooli krahvkond|Tirooli krahvkonnaga]]na Tirooli(mis koosseisu,omakorda sai abielu tulemusena Baieri dominiooniks kuni Ludwigi surmani). pärastPärast [[Schärdingi rahu]] [[(1369]]) sailäks Baier selleKitzbühel tagasi Baierile. Baieri jagunemisega läks Kufstein [[30.Wittelsbachi juunidünastia]]l [[1504Landshut]]i liinile. Sel ajal laienes hõbeda ja vase kaevandamine Kitzbühelis järjepidevalt ning talle anti välja ulatuslikud kaevandamisõigused, mis hiljem Baieri hertsogkonnale oluliseks muutusid. 30. juunil 1504 sai Kitzbühel taasjäädavalt Tirooli osaks: Tiroolist, kuikeiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian]] Ijättis endale senised [[Landshut]]i vallutasametid (''[[Ämter]]'') Kitzbüheli, [[Kufstein]]i ja Kufsteini.[[Rattenberg]]i Maximilianosana kindlustasoma linnaKölni uuestivahekohtust (''Kölner Schiedsspruch''), mis lõpetas [[Landshuti pärilussõda|Landshuti pärilussõja]].
 
Kuid Baieri Ludwigi õigus kehtis kolmele eespoolnimetatud kohale 19. sajandini, nii et neil linnadel oli Tiroolis eriline õiguslik staatus. Maximilian läänistas Kitzbüheli, mille tulemusel läks see 16. sajandi lõpus [[Lambergi krahvkond|Lambergi]] krahvide valitsemise alla, kuni 1. maini 1840, kui Kitzbühel anti pidulikult riigile üle.
18., 19. ja 20. sajandi sõjad läksid Kitzbühelist mööda. [[Pressburgi rahu]]ga [[1805]] anti Kitzbühel taas Baieri koosseisu, aga pärast [[Napoleon I]] kukutamist anti [[Viini kongress]]i tulemusena [[1815]] Tiroolile tagasi. [[1. mai]]l [[1840]] anti Kitzbühel pidulikult üle [[Austria]] koosseisu. [[1875]] jõudis linna [[raudtee]], mis veelgi edendas linna kaubandust.
 
Kirjutis Rootsi kabelis [[Rootsi sekkumine Kolmekümneaastasesse sõtta|Rootsi sõja]] ajast teatab ''"Bis hierher und nicht weiter kamen die schwedischen Reiter"'' (''"Rootsi rüütlid tulid nii kaugele, kuid mitte rohkem."'')
 
=== 18. sajandist tänapäevani ===
 
18. ja 19. sajandi sõjad läksid linnast mööda, isegi kui selle asukad osalesid [[Tirooli mäss]]us [[Napoleon]]i vastu. [[Pressburgi rahu]]ga 1805. aastal sai Kitzbühel taas kord Baieri osaks; see taasühendati Tirooliga pärast [[Napoleon]]i langust [[Viini kongress]]i otsusega. 1918. aastani oli linn (''KITZBICHL'' enne 1895. aastat) [[Habsburgide monarhia]] (pärast [[Austria-Ungari kompromiss]]i Austria poole) osa, samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st ''Bezirkshauptmannschaften'' [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] provintsis.
 
Kui keiser [[Franz Joseph I]] lõpuks segase põhiseadusliku olukorra lahendas ja pärast [[Salzburg-Tirooli raudtee]] lõpetamist 1875. aastal puhkesid linna kaubandus ja tööstus õitsele. 1894. aastal võõrustas Kitzbühel esimest suusavõistlust, avades uue turismi ja spordi ajastu.
 
Kitzbühelil oli ka õnne jääda kahjustamata [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] laastamisest. 2000. aastast saati on linn [[Kliimamuutuste liit|Tirooli Kliimamuutuste liidu]] liige.
 
== Huvipaigad ==
 
* ''Katharinenkirche'': ehitati 1360–1365, kõrggooti kirik linnasüdames vaskseppade altariga; kupliga kõrge torn on silmatorkav maamärk linnakeskuses. Selle [[kariljon]] kõlab kell 11 hommikul ja kell 5 õhtul.
* Protestantlik Kristuse Kirik Kitzbühelis: ehitati aastal 1962 [[Clemens Holzmeister]]i poolt
* ''Reisch Dance Cafe'': ehitati aastal 1928 Lois Welzenbacheri poolt (''Tiroler Moderne'' arhitekt); Plahli meditsiinipraktika (''Arzthaus'') on samuti tema poolt loodud
* ''Berghaus Holzmeister'', külalistemaja Kitzbüheli kohalikul mäel, [[Hahnenkamm (Kitzbühel)|Hahnenkammil]]; ehitati aastal 1930 Clemens Holzmeisteri poolt
* ''Berghaus'', loodud [[Alfons Walde]] poolt, 100 m eemal
* [[Max Weiler (kunstnik)|Max Weiler]]i fresko (1951) Kitzbüheli põhikoolis (''Volksschule'')
* [[Doppelmayr/Garaventa-Gruppe|Doppelmayr]]i firma poolt ehitatud kolmiktrossi süsteem, maapinnast suurima kõrgusega (400 m) [[trosstee]] maailmas.
* ''Museum Kitzbühel'' - Alfons Walde kogu: uus renoveeritud muuseum esitab linna ajalugu, alates 1000 aastat tagasi kuni talispordi ajastuni; sisaldab ka Tirooli maalikunstniku Alfons Walde suuremat alalist näitust
 
== Inimesed ==
 
1950. aastatel kirjutasid kohalikud legendid Ernst Hinterseer, Hias Leitner, Anderl Molterer, Christian Pravda, Fritz Huber Jr. ja Toni Sailer suusatamise ajalugu. Nad panid Kitzbüheli kaardile ja nende nimed helisevad veel tänagi. Nüüd teenib siin uus põlvkond Kitzbüheli legendide tiitlit: Rosi Schipflinger, Axel Naglich, Kaspar Frauenschuh ja David Kreiner. Koos spordisaavutuste, moe ja toiduga on nad osa Kitzbüheli ainulaadsest kultuurist
 
* [[Karl Wilhelm von Dalla Torre]] (1850–1928), Austria entomoloog ja botaanik
* [[Alfons Walde]] (1891–1958), Austria ekspressionistlik maalikunstnik ja arhitekt
* [[Peter Aufschnaiter]] (1899–1973), Austria alpinist ja geograaf
* [[Anderl Molterer]] (sündinud aastal 1931), Austria mäesuusataja
* [[Ernst Hinterseer]] (sündinud aastal 1932), Austria mäesuusataja
* [[Toni Sailer]] (1935–2009), legendaarne Austria mäesuusataja ja näitleja
* [[Hias Leitner]] (sündinud aastal 1935), Austria mäesuusataja
* [[Georg Hochfilzer]] (sündinud aastal 1937), kuulus rahvusvaheline hotellijuhataja Viini ''Hotel Bristol'is''
* [[Christl Haas]] (1943–2001), Austria mäesuusataja
* [[Jörg Friedrich]] (sündinud aastal 1944) Saksa kirjanik ja ajaloolane
* [[Roman Strobl]] (sündinud aastal 1951), Austria skulptor
* [[Hansi Hinterseer]] (1954), Austria mäesuusataja ja laulja
* [[Klaus Sulzenbacher]] (sündinud aastal 1965), Austria kahevõistleja
* [[Markus Gandler]] (sündinud aastal 1966), Austria murdmaasuusataja
 
''Kuulsad Kitzbüheli asukad''
 
* [[Leni Riefenstahl]] (1902–2003), Saksa filmitegija, fotograaf ja tantsija
* [[Ian Fleming]] (1908–1964), Briti spiooniromaanikirjanik
* [[Heinrich Harrer]] (1912–2006), Austria alpinist, kirjanik ja geograaf
* [[Patricia Lopez-Willshaw]] (1912–2010), Austria stiili- ja moeikoon
* [[Trude Dreihann-Lechle]] (1919-2014), Austria suusataja, näitlejanna ja kaameranaine
* [[Werner Baldessarini]] (sündinud aastal 1945), Austria moelooja ja ärimees, endine [[Hugo Boss]]i esimees
* [[Ireen Sheer]] (sündinud aastal 1949), Saksa-Briti popplaulja
* [[Haddaway]] (Nestore Alexander Haddaway) (sündinud aastal 1965), Trinidadi-Saksa laulja, kelle tuntuim hitt oli "[[What Is Love]]"
* [[Philipp Kohlschreiber]] (sündinud aastal 1983), Saksa tennisist
 
== Sport ==
 
Kitzbühel on üks Euroopa tuntumaid talispordikeskusi, paiknedes [[Hahnenkamm (Kitzbühel)|Hahnenkammi]] (1712 m, edelas) ja [[Kitzbühler Horn]]i (1996 m, kirdes) mägede vahel. Hahnenkamm võõrustab iga-aastast [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|maailmakarika võistlust]], sealhulgas kõige olulisemat üksikala, [[kiirlaskumine|kiirlaskumist]] märkimisväärsel ''Streifi'' nõlval. 1937. aastal kasutuselevõetuna on kirdepoolne nõlv ''Streif'' üks maailma raskeimad kiirlaskumise radu, kui mitte kõige raskem, ja on kurikuulus dramaatiliste kokkupõrgete rohkuse poolest.
 
Igal suvel võõrustab Kitzbühel ka [[Association of Tennis Professionals|ATP]] tenniseturniiri saviväljakutel, "[[Austrian Open Kitzbühel|Austrian Open]]".
 
Aastatel 2007 kuni 2011 toimusid kohalikul ''Schwarzsee'' järvel triatloni maailmakarika võistlused.
 
''Kitzbüheler Alpenrallye'' on iga-aastane ajalooliste autode festival, mis esmakordselt toimus 1988. aastal. ''[[United Buddy Bears]]'' esimene reis oli aastal 2004 Kitzbühelisse, millele järgnes esimene reis "suurde laia maailma" – kui nad läksid [[Hongkong]]i ja paljudesse teistesse suurlinnadesse kõigis viies maailmajaos.
 
== Turism ==
 
[[Pilt:Winter snow in Kitzbühel.jpg|thumb|Talvelumi Kitzbühelis]]
 
Koos suusaradade ja suusatõstukitega naabruses [[Kirchberg in Tiroli vald|Kirchberg in Tirolis]], [[Jochbergi vald (Tirool)|Jochbergis]] ja [[Thurni kuru]]l on Kitzbühel üks suuremaid suusapiirkondi Austrias. Koos umbes 10 000 hotelli ja külalistemaja voodikohaga on Kitzbühelis ja selle naabrite juures ebatavaliselt suure tihedusega külaliste majutus.
 
Kitzbühelis puhkajatele on kättesaadavad 56 trossteed ja tõsteseadet ning 168 km nõlvu, samuti 40 km hoolitsetud murdmaasuusaradu. Tähelepanu tuleb pöörata suhteliselt uuele [[3S köisraudtee]]le, mis on maailmas kõrgeim maapinna kohal olev.
 
Suviti on siin 120 km maastikurattaradu ja 500 km matkaradu.
 
Muud atraktsioonid on 6 tenniseväljakut ja 4 golfirada, Kitzbüheli ujumisbassein, Austria ainus [[Jääkeegel|jääkeegli]]hall ja suplusjärv [[Schwarzsee (Kitzbühel)|Schwarzsee]].
 
Kitzbühel hoolitseb ennekõike turismiturgude tipptaseme eest, kui paljud kuulsused ja [[jetset]] tulevad siia, eriti rahvusvahelistele võistlustele Hahnenkammil.
 
Koos 11 muu linnaga on Kitzbühel kogukonna ''Alpide parim'' liige.
 
== Muusika ==
 
1978. aastal peeti Kitzbühelis [[rahvusvaheline polkafestival]].
 
== Transport ==
 
''Maantee:''
 
Brixentali maantee B170 [[Wörgl]]ist ristub Kitzbühelis [[Thurni kuru]] maanteega B161 [[Mittersill]]ist [[Sankt Johann in Tiroli vald|Sankt Johann in Tirol]]isse. Kitzbüheli jaam on suur bussipeatus bussidele Lienzi ja Wörglisse.
 
''Raudtee:''
 
''Kitzbühel Hauptbahnhof'', ''Kitzbühel Hahnenkamm'' ja ''Kitzbühel Schwarzsee'' on peatused [[Salzburg-Tirooli raudtee]]l. ''Whilst Hahnenkamm'' ja ''Schwarzsee'' jaamad teenindavad vaid kohalikke ronge, pikamaateenused Innsbruckist ja Grazist peatuvad Kitzbüheli jaamas. Kitzbüheli jaam ehitati just ümber (2010) ja varustati uute tõketeta platformidega, tunnelite ja tõstukiga. 2011. aastast alates ei ole Kitzbühelis enam jaamaülemat ja pileteid pole enam võimalik letist osta.
 
== Rahvusvahelised suhted ==
=== Sõpruslinnad ===
 
* [[Greenwich (Connecticut)|Greenwich]], [[Ameerika Ühendriigid]], aastast 1961
* [[Yamagata]], [[Jaapan]], aastast 1963
* [[Sun Valley (Idaho)|Sun Valley]], [[Ameerika Ühendriigid]], aastast 1967
* [[Sterzingi vald|Sterzing]], [[Itaalia]], aastast 1971
* [[Rueil-Malmaison]], [[Prantsusmaa]], aastast 1979
* [[Bad Soden am Taunus]], [[Saksamaa]], aastast 1984
 
== Galerii ==
 
<gallery perrow="8">
Pilt:Kitzbuhel Schwarzsee 1.jpg|''Schwarzsee'' järv ja ''Wilder Kaiser'' mäed taustana.
Pilt:Kitzbuhel Liebfrauenkirche Pfarrkirche_Andreas.jpg|Keskaegsed kirikud ''Liebfrauenkirche'' (vasakul) ja Püha Andrease (paremal).
Pilt:Kitzbuhel Liebfrauenkirche.jpg|''Liebfrauenkirche'' kirik ja selle 48 m kellatorn.
Pilt:Kitzbuhel Pfarrkirche Heiliger Andreas.jpg|Püha Andrease kirik ja selle 13. sajandist torn.
Pilt:Kitzbuhel Katharinenkirche 1.jpg|Katharinenkirche põhjast.
Pilt:Kitzbuhel Katharinenkirche 2.jpg|Katharinenkirche lõunast.
Pilt:Kitzbuehel04.JPG|Kitzbüheli kaksikkirikud, ''Liebfrauenkirche'' ja Püha Andrease.
Pilt:Kitz.jpg|''Kitzbüheler Horn'' nähtuna köisraudteelt ''Hahnenkammile''.
</gallery>
 
== Panoraam ==
 
[[Pilt:Kitzbuehel_Panorama.jpg|800px|Kitzbüheli panoraam]]
 
== Vaata ka ==
 
* [[Salzburg]]
* [[Salzburgi liidumaa]]
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.kitzbuehel.at/system/web/default.aspx Kitzbüheli koduleht]
* [http://www.kitzbuehel.at/ Kitzbühel]
* [http://www.kitzbuehel.com/en/ Kitzbüheli turismiamet]
* [http://www.gpix.at/Gpix.at-Gigapixel_gpath,kitzbuehel,pid,9112,type,gpix.html Kitzbüheli panoraam]
* [http://sabin.ro/gallery/album314 Kitzbüheli suusanõlvade fotogalerii]
* [http://www.bergbahn-kitzbuehel.at/en/ Bergbahn Kitzbühel - mägiraudtee]
* [http://www.museum-kitzbuehel.at/ Museum Kitzbühel - Alfons Walde]
 
{{commonskat|Kitzbühel}}
29. rida ⟶ 172. rida:
 
[[Kategooria:Austria linnad]]
 
 
<!-- interwiki -->