Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 13:32 redigeeri Mnuudi (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 16:22 redigeeri eemalda Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: \| Pildi info = \| Sünninimi = Niki de Saint Phalle \| Sünniaeg = [[29. oktoober]] [[1930]] \| Sünnikoht = Pariis, Prantsusmaa \| Surmaaeg = [[21. oktoober]] [[2002]] \| Surmakoht = La Jolla, California \| Rahvus = 21. rida: }} [[Fail:Nana fontaine (Niki de Saint Phalle).JPG\|pisi\|Nana Fontaine]] Niki kodanikunimega '''Catherine Marie-Agnés Fal de Sain Phalle''' sündis [[29. oktoober\|29.oktoobril]] [[1930]].a. Prantsusmaal , [[Pariis\|Pariisi]] eeslinnas. Tema isa oli prantslane, ema ameeriklane ja ta sündis jõuka viielapselise pere teise lapsena. Pere kaotas oma varanduse börsikrahhi tagajärjel ja kolis elama [[New York\|New Yorki]]. Kogenud lapsepõlves agressiivsust ja vägivalda, mis väljendus kooliea mässumeelsuses, oli ta sunnitud sagedasti koole vahetama. Oma tööelu alusta Niki 18 aastaselt modellina [[Vogue]] ja [[Life]] kaanetüdrukuna. Samal ajal abiellus ta oma lapsepõlve tuttava [[Harry Mathews\|Harry Mathewsiga]].<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://nikidesaintphalle.org\|Pealkiri=Fondi koduleht\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=11.5.2018}}</ref> == ~~1930-1959~~1930–1959 == 1950.a. alustas Niki oma kunstnikuteed õli-ja guassimaalidega. 32. rida: Pere elas vahepeal Malorcal, kus sündis ka nende poeg. Hispaanias olles avastas Niki enda jaoks [[Antoni Gaudí\|Antonio Gaudi]] kunsti ja [[Güelli park\|Barcelona Park Güelli]] järgi sündis ka idee rajada oma skulptuuripark . Tagasi Pariisis kohtas Niki [[Jean Tinguely]], kelle tööd teda mõjutasid, samuti [[Paul Klee]], [[Henri Matisse]], [[Pablo Picasso]], and [[Henri Rousseau]]. Pariisi [[Pariisi moodsa kunsti muuseum\|Musee d’Art]] Moderne külastades vaimustus ta [[Jasper Johns]], [[Willem de Kooning]], [[Jackson Pollock]] ja [[Robert Rauschenberg\|Robert Rauschenbergi]] loomingust.<ref name=":0" /> == ~~1960-1974~~1960–1974 == 1960.a. Niki ja Harri lahutasid , lapsed jäid isaga ja Niki asutas oma studio, kus ta jätkas oma kunstieksperimentidega. Oma töödega oli tema tööd Moodsa kunsi muuseumis grupinäitusel koos [[Jean Tinguely\|Jean Tinguelyga]]. Kunstnikud elasid ja töötasid hiljem koos. [[Fail:Niki de Saint Phalle Budha.jpg\|pisi\|Budha]] 1960.a. alguses Niki loomingus oli “ tulistamise maalide” (Tirs) period, kus kunstniku teosed esitasid värvidepurke, mida tulistati, millel olid ka performance elemendid. Nikist sai Noveau Realism kunstiühenduse liige olles ainus naine rühmituses, kuhu kuulusid includes Arman, Christo, [[Yves Klein]], Jean Tinguely, [[Jacques de la Villeglé]] ja paljud teised. 45. rida: Marcel Duchamp tutvustas Nikit ja Tinguleyd [[Salvador Dalí\|Salvador Dalile]]. Koos loodi härjavõitluse maal Hispaanias elusuurused plastikust, paberist härjakujud, mis süüdati traditsioonilise härjavõtluse festivali lõpuks. 1962.a. külastasid Niki ja Tinguely New Yorki , tema teosed võeti Moodsa kunsti muuseumi New Yorgis. Kunstnikepaar rändas läbi California, Nevada ja Mehhoko osaledes näitustel ja esitades [[happening]]<nowiki/>e. 1963.a. kolisid Niki ja Tinguely Pariisi lähedale maale ja Niki hakkas süvenenult tegelema relieefsete figuuridega, mis kujutasid naisi, koletisi, draakoneid ja linde oma värvikirevuses ja erilises vormis. 63. rida: 13.juulil 1961 Niki ja Jean Tinguely abiellusid. 1972.a. sai Niki tellimuse Iisraelist luua Jeruusalemma [[Rabinovitchi Park\|Rabinovitchi Parki]] skulptuur Golem. Niki skulptuure võib näha ka Hannoveris (Saksamaal)- “Sophie,Charlotte ja Caroline “ == ~~1975-1989~~1975–1989 == Vahepeal oli Niki sunnitud end ravima Sveitsis mägedes, kus ta kohtus [[Marella Caracciolo Agnelli\|Marella Caracciolo Agnelliga]], keda tundis Ameerika aegadest. Mõttevahetuse käigus pakkus Marella välja oma venna valdused [[Itaalia\|Itaalias]] Toskaanas , [[Garavicchio\|Garavicchios]] . Selle pargi idee teostamine saatis teda järgnevad kakskümmend aastat. Samaaegselt sündis skulpturaalne teos Brüsselis kunstifestivali raames “Last night I Had a Dream. “ Naastes Sveitsi jätkus töö Tarot Gardeni skulptuuride kavandamisega. 1980.a. alustati esimeste skulptuuride paigaldamisega. 72. rida: 1980.a. Saksamaa [[Ulm\|Ulmi]] Muuseum korraldas tema graafika töödest näituse. Samuti oli tema retrospektiiv näitus George Pompidou keskuse Pariisi ja Jaapanis. Niki loomingusse ilmusid esimesed sisustuselemendid -– maotoolid, vaasid ja lambid. Niki loomingus oli ka parfüüm, millest saadud tuleu eest teostati edasi Tarot Parki. 78. rida: Pariisis [[Pompidou keskus\|Pompidou]] Keskuse kõrvale kerkis skulpturaalne purskaev mõeldes [[Igor Stravinski\|Igor Stravinskile]]. 1983.a. jõudis ta isegi AIDS ennetuse toetuseks [[Los Angeles\|Los Angelesis]] , samuti skulptuurid California Ülikooli kampuses [[San Diego\|San Diegos]]. ~~1984-1987~~1984–1987 olid aastad, mil kujundati loomade, lillede jm skulptuuridega [[Tarot Garden\|Tarot Gardenit]]. Samuti valmis nendel aastatel raamatuillustratsioonid “Aids:You can't Catch it Holding Hands”<ref name=":1">{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.laurentstrouk.com/en/artists/niki-de-saint-phalle-en/#biographie\|Pealkiri=Kunstniku biograafia\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=11.5.2018}}</ref> == ~~1990-2002~~1990–2002 == 1991.a. suri Bernis Jean Tinguely ja tema mälestuseks Niki kujundas kineetilise skulptuuri “The Meta-Tinguelys." 1994.a. kehvast tervisest tingituna asus Niki elama [[La Jolla California\|La Jollasse]] Californias. Seal sündis tema klaasist , peeglist ja kividest kujundatud skulpturaalsed teosed. Niki tegeles koos arhitekt [[Mario Botta\|Mario Bottaga]] skulptuurikogumiga “Noah’s Ark “ Jeruusalemmas. Niki töötas ka skulpturaalse seeriaga, mis oli pühendatud Afro-Ameerika mustanahalistele kangelastele nagu näiteks muusikud Miles Davis ja Louis Amstrong. Samal aastal sai Niki Jaapani 12. Premium Imperial Prize, mida peetakse Nobeli Preemiaga võrdseks autasuks. 96. rida: == Viited == {{viited}}

Niki de Saint Phalle: erinevus redaktsioonide vahel