Aleksandr Volkov (Karjala kirjanik): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
K2suvi (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '{{See artikkel|on Karjala kirjanikust; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Aleksandr Volkov (täpsustus).}} '''Aleksandr Volkov''' (sündinud 25. detsember|25. detsem...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 13:48

 See artikkel on Karjala kirjanikust; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Aleksandr Volkov (täpsustus).

Aleksandr Volkov (sündinud 25. detsembril 1928 Prääsa rajoonis Dessoila külas) on Karjala luuletaja ja tõlkija.

Volkov sündis taluniku perekonnas ning 1930. aastatel represseeriti ta isa. 1941. aastal, kui puhkes sõda, evakueeriti kogu ülejäänud perekond Sverdlovski oblastisse, kust Karjalasse tuldi tagasi juba 1944. aastal.

Volkov lõpetas 1948. aastal kooperatiivtehnikumi ning 1959. aastal kaugõppes Karjala Riikliku Pedagoogilise Instituudi, kus tema erialaks oli vene keel ja kirjandus.

Esimesed venekeelsed luuletused avaldaski Volkov juba 1959. aastal ning järgnevatel aastakümnetel ilmus üksikuid luuletusi. Kirjandusele pühendus Volkov alles 1991. aastal, mil ta jäi pensionile. Volkov on üks aunuse Karjala ilukirjanduse loojaid.

Volkov on andnud suure panuse karjala kirjandusse ka tõlkijana: tema soov on tõestada, et karjala keele sõnavara- ja vormirikkus ei jää alla suurematele keeltele.

Tänu Volkovi initsiatiivikusele sündis 1998. aastal ka karjala keeles kirjutavate kirjanike ühendus Karjalaine Sana (Karjala Sõna), mille juhiks on loomisest saadik olnud Volkov.

Alates 2008. aastast on Volkov Venemaa Kirjanike Liidu liige.

Eesti keeles on ilmunud Volkovi luulekogu "Hilissügis" Jaan Õispuu ja Arvo Valtoni tõlkes.[1]

Teoseid

  • Pieni Dessoilu. Runot, kiännökset ("Väike Dessoilu. Luuletused, tõlked") 1993.
  • Ven'an runot ("Vene luuletused") 1998.
  • Vetšnyj ogonj. Iguine tuli ("Igavene tuli") 2000.
  • Pozdnjaja osenj ("Hilissügis") 2003.
  • Järvet Karjalan. Vallitut runot ("Karjala järved. Valitud luuletused") Valikkogumik, 2003.
  • Slovo o livah. Liivin virret ("Liivi lood") Nimiluuletuse kõrval ka selle tõlked vene, soome, eesti, liivi ja komi keelde. 2004. Kordustrükk 2008, tõlge 14 keelde.
  • Tihoje nebo ("Vaikne taevas") 2008.

Välislingid

Viited

  1. Jaan Õispuu (2009). "Hilissügis" järelsõna "69-aastaselt karjalakeelseks luuletajaks". Tallinn.