Esimene Poola jagamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
Jagamislepingule alla kirjutanud maad ratifitseerisid selle [[22. september|22. septembril]] [[1772]].<ref name="YpkgL" /> Suurim võitja oli [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. <ref name="Britannica" /> Ehkki preislaste osa võis olla kõige väiksem, oli see samas ka majanduslikult arenenud ja strateegiliselt äärmiselt tähtis piirkond. Preislased võtsid endale suurema osa seni Poolale kuulunud [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikust Preisimaast]], sealhulgas ka [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], mis aitas Friedrichil [[Ida-Preisimaa]]d [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburgiga]] ühendada. Preisimaa hõivas ka [[Suur-Poola]] põhjapoolsemad alad [[Noteć]]i jõe ääres ([[Netze piirkond]]) ja [[Kujawy]] põhjapoolsemad alad, välja arvatud [[Gdańsk]] (''Danzig'') ja [[Toruń]] (''Thorn'').<ref name="seitseteist" /> Aastal [[1773]] sai Preisimaaga liidendatud aladest uus provints nimega [[Lääne-Preisimaa]]. Kokku sai Preisimaa 36 000 km² maad ja umbes 600 000 elanikku.<ref>Główny Urząd Statystyczny, Historia Polski w liczbach, Warszawa 1993, lk. 20.</ref>
 
Vastavalt Jerzy Surdikowskile alustas Friedrich Suur peagi piirkonna [[saksastamine|saksastamisega]] ja hakkas vallutatud aladele asustama saksa koloniste.<ref name="w4eb5" /> Friedrich II asustas seni Poolale kuulunud [[Pommeri]] aladele 26 000 [[sakslased|sakslast]], mis muutis märkimisväärselt seni 300 000 elanikuga piirkonnas olnud demograafilist situatsiooni ja pani aluse saksastamisele.<ref name="YNPLs" /> Vastavalt [[Christopher Clark]]ile olid Preisimaa annekteeritud Kuningliku Preisimaa ja Noteci ümbruskonna alade elanikest 54% [[saksa keel]]t kõnelevad protestandid, aga linnaelanike seas oli neid tervelt 75%. Järgmisel sajandil kasutasid rahvuslikult meelestatud saksa ajaloolased seda asjaolu jagamise õigustamiseks.<ref>Christopher M. Clark, Iron kingdom: the rise and downfall of Prussia, 1600-1947, Harvard University Press (ISBN 9780674023857) lk. 233</ref> Jagamise ajal ei olnud see asjaolu aga üldse oluline. Friedrich ei tundnud saksa kultuuri levitamise vastu huvi ja tema eesmärgiks oli ajada [[imperialism|imperialistlikku]] poliitikat, mis pidi tagama tema riigi julgeoleku.<ref name="C5I6U" />
 
Äsja omandatud piirkonnad olid majanduslikult äärmiselt olulised ja ühendasid Preisimaa alasid Saksa emamaaga. Poola loodeosa hõivamisega lõikas Preisimaa Poola kohe merest ära.<ref name="cLHF8" /> Nõnda sai ta oma kontrolli alla enam kui 80% Rzeczpospolita väliskaubandusest. Äärmiselt suurte tollimaksude kehtestamisega kiirendas Preisimaa Poola vältimatut majanduslikku kokkukukkumist.<ref name="Britannica" />