Erinevus lehekülje "Harilik soolikarohi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
*''Tanacetum audibertii'' (Req.) DC. 1838
}}
'''Harilik soolikarohi''' (''Tanacetum vulgare'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[soolikarohi (perekond)|soolikarohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest ''athanatos'' (surematu), ''atanasie'' (igavene) või ''thanatos'' (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses roiskumisvastasevahendina. <ref name="harilik">{{netiviide | URL = http://taimed.loodus.ee/harilik-soolikarohi | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>. <ref name="raal">Ain Raal. "101 Eesti ravimtaime", Tallin: Varrak, 2013.</ref>.
[[Fail:Tanacetum vulgare 001.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu puhmikud]]
'''Harilik soolikarohi''' (''Tanacetum vulgare'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonna [[soolikarohi (perekond)|soolikarohu]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, põllupihelgas, solknalill, ussihain ja heinvarred. Soolikarohu ladinakeelne nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsetest sõnadest ''athanatos'' (surematu), ''atanasie'' (igavene) või ''thanatos'' (surm), sest taimel on olnud oluline osa mitmete rahvaste matusekombetalituses roiskumisvastasevahendina. <ref name="harilik">{{netiviide | URL = http://taimed.loodus.ee/harilik-soolikarohi | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>. <ref name="raal">Ain Raal. "101 Eesti ravimtaime", Tallin: Varrak, 2013.</ref>.
 
==Kasvukoht==
Soolikarohi armastab kasvada tee- ja põlluservades ning kuivades kasvukohtades inimasustuse läheduses. Samuti [[rannavall]]idel, [[rannaniit|rannaniidul]], [[loopealne|loopealsetel]] ja vahel ka pärisniidul. <ref name="harilik" /> <ref>{{netiviide | URL = http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=306 | Pealkiri = Harilik soolikarohi | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 22.04.2018| Keel = }}</ref>.[[Fail:Tanacetum vulgare Sturm13047.jpg|vasakul|pisi]]
[[Fail:Tanacetum vulgare 001.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu puhmikud|vasakul]]
 
==Botaaniline kirjeldus==
Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40–120 cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini. <ref name="harilik" />
===Õis===
[[Fail:Tanacetum vulgare Sturm13047.jpg|vasakul|pisi]]
[[Korvõisik]]ud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7–12 mm. Õisiku moodustavad ainult [[putkõis|putkõied]], millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks. <ref name="harilik" />
===Leht===
Soolikarohu maa-aluseks osaks on [[risoom]], millel on palju lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri. <ref name="harilik" />
===Vili ja paljunemine===
Viljaks on [[seemnis]], mis on pikiribidega ja tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5–1,8 mm ja laius umbes 90,5 cmmm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. <ref name="harilik" />
 
==Koht ökosüsteemis==
==Kasutamine ravimtaimena==
[[Fail:Tanacetum vulgare 2625.JPG|pisi|Hariliku soolikarohu lihtleht]]
Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks. Droogina on kasutatud õisikuid, millest tehti teed, või seemneid, mida söödi või raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku. <ref name="harilik" /><ref name="raal" />
Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks.
Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku. <ref name="harilik" /><ref name="raal" />
 
===Keemiline koostis===
[[Fail:Tanacetum vulgare Sturm13047achenes, Boerenwormkruid nootjes.jpg|vasakul|pisi|Seemnis]]
Õisikud sisaldavad [[flavonoidid|flavonoide]] (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] (kuni 2%, tujoon), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soole ussnugiliste tõrjeks kasutatud. Kahjuks on antud ained mürgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata. <ref name="raal" />
 
13

muudatust