Filosoofilised uurimused: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
 
'''''"Filosoofilised uurimused''"''' ('''''"Philosophische Untersuchungen''"''') on üks [[Ludwig Wittgenstein]]i kahest tähtsamast teosest kõrvuti ''"[[Loogilis-filosoofiline traktaat|Loogilis-filosoofiline traktaadi]]ga".
 
Wittgenstein töötas selle raamatu kallal aastaid ning see avaldati [[1953]] [[saksa keel|saksa]]-[[inglise keel|inglise]] paralleelväljaandena. Trükkitoimetajad olid [[G. E. M. Anscombe]] ja [[Rush Rhees]]. Inglise keelde tõlkija oli Anscombe ning raamatu pealkiri inglise keeles on ''"Philosophical Investigations''".
 
''"Filosoofilisi uurimisi''uurimusi" peavad paljud [[20. sajand]]i, kui mitte kõigi aegade [[filosoofia]] üheks tähtteoseks.
 
Raamatul on filosoofiale ainulaadne lähenemine. Enamik filosoofiaraamatuid teeb kokkuvõtte juba mõeldud mõtetest; Wittgenstein toob lugeja mõttelaborisse, kus tal tuleb teha [[mõtteline eksperiment|mõttelisi eksperimente]], seega ise filosofeerida. Filosoofilistele järeldustele peab lugeja ise tulema.
 
Wittgensteini meelest tulevad [[filosoofiline probleem|filosoofilised probleemid]] sellest, et filosoofid mõistavad keele reegleid vääriti. Filosoof küsib näiteks: "Mis on [[ilu]]?", eeldades, et peab olema mingi olemuslik asi, mis teeb ilusad asjad ilusaks. Wittgensteini järgi on aga tegemist [[grammatika (Wittgenstein)|grammatika]]veaga, mis tuleneb küsimuse "Mis ''on'' ilu?" vormist. Wittgenstein osutaks tavakogemusele viidates, et sõna "ilus" õigeks kasutamiseks ei ole tarvis mõista ilu [[olemus]]t. Grammatika poolt eksitatuna räägivad nad veidraid asju, millest keegi teine ei saa aru. Wittgenstein paneb ette hoopis vaadata, kuidas sõna "ilus" tegelikult kasutatakse, sealhulgas seda, kuidas lastele selle sõna kasutamist õpetatakse.
 
Wittgensteini ideed sõnastatakse tavaliselt nii: tähendus ongi kasutus. Sõnade tähendust ei määratle asjad, vaid sõnade kasutamise viis. Ei ole tarvis postuleerida, et lisaks ilusatele asjadele on olemas veel ilu. Sellega raamatu sisu siiski ei piirdu.
 
Wittgenstein teeb lugejale ettepaneku defineerida sõna "mäng". Selgub, et ei ole olemas tunnust, mille alusel saaks mänge eristada mittemängudest. Ometi me oskame sõna "mäng" kasutada. Kuigi meil puudub definitsioon, oskame öelda ka seda, millal sõna "mäng" kasutatakse valesti.
Kuidas see võimalik on?
 
Eesti keeles on raamat ilmunud [[2005]]. aastal [[Andres Luure]] tõlkes (Tartu: Ilmamaa, ISBN 9985-77-080-3).
ISBN 9985-77-080-3).
 
[[Kategooria:Filosoofiateosed]]
143 594

muudatust