Veejuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Veejuhtivus''' ehk '''filtratsioonimoodul''', tähistatud sümboliga <math>K</math>, on [[soontaimed]]e, [[pinnas]]e ja [[kivim]]ite omadus lasta [[Vesi|vett]] läbi sisemiste [[poor]]ide või [[lõhe]]de. See oleneb materjali sisemisest läbilaskvusest
==Määramise meetodid==
*''empiiriline'' lähenemine, mille järgi veejuhtivus on korrelatsioonis pinnase omadustega, nagu [[Poorsus|poori suurus]]e ja [[terasuurus]]e jagunemine ning [[lõimis]],
*''eksperimentaalne'' lähenemine, mille järgi veejuhtivus määratakse katsete abil, lähtudes [[Filtratsiooni põhiseadus|Darcy seadusest]].
10. rida ⟶ 11. rida:
*''välitööd'', mis jagunevad:
**väikesemõõtmelised välitööd, vaadeldes veetaset pinnase avaustes,
**suuremõõtmelised
Väikesemõõtmelised välitööd jagunevad omakorda:
*infiltratsiooni katsed pinnase avaustes ülevalpool põhjavee vabapinda,
71. rida ⟶ 72. rida:
Veekihi veejuhtivus on otseselt võrdeline horisontaalse veejuhtivusega Kh<sub>i</sub> ja <math>i-th</math> pinnase ''küllastunud'' tihedusega <math>d_i</math>. Kh<sub>i</sub> väljendatakse ühikuga m/päevas ja <math>d_i</math> ühikuga m, veekihi veejuhtivus T<sub>i</sub> mõõdetakse ühikutes m<sup>2</sup>/päevas. Veekihi veejuhtivus väljendab seda, kui palju vett on võimalik juhtida horisontaalselt (näiteks pumpkaevu). Veeladestu veekihi täielik veejuhtivus (Tt) <ref name="Oost" /> on:
:Tt = <big>Σ</big> T<sub>i</sub> = <big>Σ</big> Kh<sub>i</sub> <math>d_i</math>
kus <big>Σ</big> tähistab kõikide kihtide summat:
''Näilik'' veeladestu horisontaalne veejuhtivus (Kh<sub>A</sub>) on:
:Kh<sub>A</sub> = Tt / Dt
78. rida ⟶ 79. rida:
====Põhjavee vabakihi mõju====
Kui pinnasekiht on ülevalpool põhjavee vabakihti, ei ole ta küllastunud ja ei mõjuta veekihi veejuhtivust. Kui pinnasekiht on täielikult allpool vabakihti, siis vastab tema küllastunud tihedus pinnasekihi tihedusele. Kui põhjavee vabakiht on pinnasekihi sees, on küllastunud tihedus vastavuses vabakihi kaugusega pinnasekihi põhjast. Kuna põhjavee vabakiht käitub dünaamiliselt, võib see tihedus muutuda, seega võib vastavalt
Poolkinnises veeladestus on pinnasekihis leiduv põhjavee vabakiht ebaoluliselt väikese veekihi veejuhtivusega, seega põhjavee vabakihi tasemest tingitud muutused ei mõjuta oluliselt veekihi täieliku veejuhtivuse (Dt) muutusi.
Kui pumbata vett avatud veeladestust, kus vesi on pinnasekihi sees olulise veekihi veejuhtivusega, võib põhjavee vabakiht langeda, mille tulemusel ka veekihi veejuhtivus
===Takistus===
Vertikaalse veejuhtivuse Kv<sub>i</sub> ja <math>i-th</math> pinnase ''küllastunud'' tiheduse vertikaalse voolu takistus R<sub>i</sub> on:
: R<sub>i</sub>
Kv<sub>i</sub> väljendatakse ühikuga m/päevas ja <math>d_i</math> ühikuga m, takistus R<sub>i</sub> mõõdetakse päevades. Veeladestu täielik takistus Rt <ref name="Oost" /> on:
:Rt = <big>Σ</big> R<sub>i</sub> = <big>Σ</big> <math>d_i</math> / Kv<sub>i</sub>
kus <big>Σ</big> tähistab kõikide kihtide summat:
''Näilik'' veeladestu horisontaalne veejuhtivus (Kv<sub>A</sub>) on:
:Kv<sub>A</sub> = Dt / Rt
| |||