Erinevus lehekülje "Omastav kääne" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Omastav kääne''' ehk '''genitiiv''' on grammatilinegrammatilione [[kääne]], millega markeeritakse [[nimisõna]] täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat.
 
Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks [[Eesti keel|eesti]], [[Albaania keel|albaania]], [[Araabia keel|araabia]], [[Armeenia keel|armeenia]], [[Baski keel|baski]], [[Hollandi keel|hollandi]], [[Soome keel|soome]], [[Gruusia keel|gruusia]], [[Saksa keel|saksa]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Ungari keel|ungari]], [[Islandi keel|islandi]], [[Iiri keel|iiri]], [[Ladina keel|ladina]], [[Läti keel|läti]], [[Leedu keel|leedu]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[Sanskriti keel|sanskriti]], [[Gaeli keel|gaeli]], [[Tamili keel|tamili]], [[Telugu keel|telugu]], [[Türgi keel|türgi]] ja kõigis [[Slaavi keeled|slaavi keeltes]], välja arvatud [[Bulgaaria keel|bulgaaria]] ja [[Makedoonia keel|makedoonia]]. [[Inglise keel|Inglise keeles]] ei ole genitiivi, vaid [[possesiivne sufiks|possessiivne sufiks]] '''s''.
 
== Eesti keel ==
Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga [[abstraktne kääne]].<ref>Mati Erelt, [[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. Eesti keele grammatika I. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].</ref>
 
Omastaval käändel puudub [[tunnus]].<ref name=":0">[[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]] [[2007]]. Eesti keele käsiraamat. [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]].</ref>
 
Omastav on eelkõige [[käändsõna]] ja nominaalse verbivormi [[Laiend|laiendi]] kääne. Laiendi-omastav vormistab:
 
* [[Täiend|täiendit]], nt '''''maja''''' ''aknad, '''ussi''' hammustus, '''surmanuhtluse''' pooldaja'';
* eeslisandit, nt '''''Vanemuise''''' ''teater, '''Tamme''' Jürka'';
* käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt '''''koera''''' ''näritud kondid, See pole '''meie''' teha'';
* võrdlusalust võrdlustarindeis, nt '''''poisi''''' ''pikkune'';
* võrdlusalust [[Liitsõna|liitsõnades]], nt '''''sambla'''roheline'';
* tagasõnade laiendit, nt '''''metsa''''' ''taga''.<ref name=":0" />
 
Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine [[Sihitis|sihitise]] kääne [[akusatiiv]]. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:
 
* täissihitist, nt ''Viskasime '''prahi''' lõkkesse'';
* sellega sarnast [[Ajamäärus|aja-]] või kvantumimäärust[[Hulgamäärus|hulgamäärust]], nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.''<ref name=":0" />
 
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt [[Ühildumine|ühilduvaid]] komponente, st:
 
* [[Konkreetne kääne|konkreetses käändes]] [[arvsõna]] esikomponente, nt '''''Kahekümne''''' ''neljal inimesel oli elukohaga probleeme'';
 
* [[Rajav kääne|rajavas]], [[Olev kääne|olevas]], [[Ilmaütlev kääne|ilmaütlevas]] või [[Kaasaütlev kääne|kaasaütlevas käändes]] hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaas­las­tega'';
 
* samas neljas käändes nimisõnafraasi [[Omadussõna|omadus-]] või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.''<ref name=":0" />
 
== Viited ==