Erinevus lehekülje "Omastav kääne" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
== Eesti keel ==
Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.<ref>Mati Erelt, [1[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. Eesti keele grammatika I. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].</ref>
 
Omastaval käändel puudub tunnus.<ref name=":0">[[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]] [[2007]]. Eesti keele käsiraamat. [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]].</ref>
Omastaval käändel puudub tunnus.[2]
 
Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:
* võrdlusalust võrdlustarindeis, nt '''''poisi''''' ''pikkune'';
* võrdlusalust liitsõnades, nt '''''sambla'''roheline'';
* tagasõnade laiendit, nt '''''metsa''''' ''taga''.[1]<ref name=":0" />
 
Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:
 
* täissihitist, nt ''Viskasime '''prahi''' lõkkesse'';
* sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.''[1]<ref name=":0" />
 
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st:
* rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaas­las­tega'';
 
* samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.''[1]<ref name=":0" />
 
== Viited ==