Redaktsioon: 1. mai 2018, kell 10:27 redigeeri Annn (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3316 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 12:35 redigeeri eemalda Annn (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3316 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks [[Eesti keel\|eesti]], [[Albaania keel\|albaania]], [[Araabia keel\|araabia]], [[Armeenia keel\|armeenia]], [[Baski keel\|baski]], [[Hollandi keel\|hollandi]], [[Soome keel\|soome]], [[Gruusia keel\|gruusia]], [[Saksa keel\|saksa]], [[Kreeka keel\|kreeka]], [[Ungari keel\|ungari]], [[Islandi keel\|islandi]], [[Iiri keel\|iiri]], [[Ladina keel\|ladina]], [[Läti keel\|läti]], [[Leedu keel\|leedu]], [[Rumeenia keel\|rumeenia]], [[Sanskriti keel\|sanskriti]], [[Gaeli keel\|gaeli]], [[Tamili keel\|tamili]], [[Telugu keel\|telugu]], [[Türgi keel\|türgi]] ja kõigis [[Slaavi keeled\|slaavi keeltes]], välja arvatud [[Bulgaaria keel\|bulgaaria]] ja [[Makedoonia keel\|makedoonia]]. [[Inglise keel\|Inglise keeles]] ei ole genitiivi, vaid [[possesiivne sufiks\|possessiivne sufiks]] '''s''. == Eesti keel == Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.[1] Omastaval käändel puudub tunnus.[2] Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab: * täiendit, nt '''''maja''''' ''aknad, '''ussi''' hammustus, '''surmanuhtluse''' pooldaja''; * eeslisandit, nt '''''Vanemuise''''' ''teater, '''Tamme''' Jürka''; * käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt '''''koera''''' ''näritud kondid, See pole '''meie''' teha''; * võrdlusalust võrdlustarindeis, nt '''''poisi''''' ''pikkune''; * võrdlusalust liitsõnades, nt '''''sambla'''roheline''; * tagasõnade laiendit, nt '''''metsa''''' ''taga''.[1] Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel: * täissihitist, nt ''Viskasime '''prahi''' lõkkesse''; * sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.''[1] Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st: * konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt '''''Kahekümne''''' ''neljal inimesel oli elukohaga probleeme''; * rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaaslastega''; * samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.''[1] == Viited == [[Kategooria:Käänded]] [[Kategooria:Eesti keel]]

Omastav kääne: erinevus redaktsioonide vahel