Redaktsioon: 27. september 2017, kell 23:19 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 559 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 10:23 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Jõevähk Uuem muudatus →
20. rida: Mereloomadest süüakse Eestis traditsiooniliselt eelkõige kalu. Ehkki [[rannarahvas\|rannarahva]] seas on söödud ka [[Hülged\|hülgeid]], on hülgeliha söömisest Eestis praktiliselt loobutud ning teisi suuremaid mereloomi esineb Eesti vetes harva. Põhjarahvaste seas nagu [[inuitid]] on levinud ka teiste mereimetajate, eelkõige [[vaalad]]e tarvitamine toiduks. Tänapäeval tekitab vaalapüük lausa rahvusvahelisi pingeid ning ehkki seda püütakse mõnel pool põhjendada kultuuritraditsioonidega, väidetakse näiteks Jaapani kohta, et sealne töönduslik vaalapüük on maskeeritud teaduslikuks. Teistes riikides protestitakse ka Jaapanis kombe vastu tarvitada toiduks [[delfiin]]e. See-eest on mereriikides levinud [[kaheksajalg]]ade ja [[kalmaar]]ide, mitmesuguste molluskite ja koorikloomade (nt [[krevett\|krevetid]]) söömine. Mageveeloomadest on Eesti toidulaual lisaks kaladele tavapärane ka [[~~vähk~~jõevähk]]. Mageveeimetajatest on uuemal ajal söödud [[kobras]]t, [[nutria]]t ja [[ondatra]]t, kuid [[nutriakasvatus]]e nõukogudeaegsele propageerimisele vaatamata ei ole need muutunud eestlaste toidusedelis tavapäraseks. [[Pilt:French meat 0002.JPG\|pisi\|left\|Täidetud lind]] Metslindudest ei ole Eestis tavaks süüa suuri linde nagu [[luiged]], [[kurg\|kured]] ja [[kotkad]], ega väikesi [[laululinnud\|laululinde]]. Tavalised jahilinnud on [[hani\|metshaned]] ja -[[part\|pardid]]. Küll on laululindude püüdmine toiduks traditsiooniline Lõuna-Euroopas, näiteks [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s. Mujal on tuntud jahilindude seas ka näiteks [[faasan]]id.

Liha: erinevus redaktsioonide vahel