Tartu rahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) + reaktsioonid // võiks ehk selline peatükk olla |
||
113. rida:
Üks lepingu lisapunktide tagajärgi oli, et Nõukogude Venemaa müüs 1920. aastate alguses suure osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ning elanikkonnalt ja kirikutelt äravõetud tohututest kulla- ja väärismetallide varudest Läänele maha just Eesti panga [[G. Scheel & Co]] kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena nii paljud Eesti ärimehed kui ka Eesti riik. Mõningate uurijate arvates aitas just nendest tehingutest saadud kasu Nõukogude võimul 1920. aastatel Venemaal majanduslikult püsima jääda.
===Tartu rahuläbirääkimiste rahvusvaheline mõõde===▼
Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud [[Leedu]]ga [[12. juuli]]l [[1920]], [[Läti]]ga [[11. august]]il [[1920]], [[Soome]]ga [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1920]] ja [[Poola]]ga [[18. märts]]il [[1921]].▼
==Piiriläbirääkimised==
[[Pilt:Tartu rahu kaart 1920.jpg|pisi|Lõplik rahulepingu alusel sõlmitud riigipiiri kulgemine Eesti ja Venemaa vahel]]
== Reaktsioonid ==
▲==Tartu rahuläbirääkimiste rahvusvaheline mõõde==
Vene bolševikud nägid Tartu rahu üldiselt vaid ajutise takistusena millele pidi lõpu tegema peatselt Eestis ja läänes laiemalt algav revolutsioon. Lenin on Tartu rahu kohta öelnud "[...] see järeleandmine ei ole tehtud igaveseks", olles kindel, et kohalikud töölised kukutavad siiski Eesti valitsuse ja loovad Nõukogude Eesti. Samuti soovitas ta üheksa kuud hiljem [[Venemaa Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.<ref name="Tarvel208" />
▲Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud [[Leedu]]ga [[12. juuli]]l [[1920]], [[Läti]]ga [[11. august]]il [[1920]], [[Soome]]ga [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1920]] ja [[Poola]]ga [[18. märts]]il [[1921]].
Jaan Poska ütles rahu kohta Asutavas Kogus: "maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu!"<ref name="Tarvel208" />
[[Hans Pöögelmann]], üks Eesti enamlaste juhtfiguure, kirjutas Tartu rahu kohta: "rahu on tehtud, elagu võitlus!"<ref name="Tarvel208" />
== Ajaloolaste hinnangud ==
Ajaloolane [[Enn Tarvel]] on Tartu rahu kohta kirjutanud, et tegu oli Eesti Vabariigi poolt vaadatuna ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga. Ta toob põhjendusena välja, et Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloolised piirid, mis olid ühtlasi ka strateegiliselt Eestile kasulikud (osutades ka asjaolule, et Nõukogude Liit ei jätnud samu riigipiire isegi [[Eesti NSV]]-le). Samuti põhjendab ta lepingu kasulikkust asjaoluga, et Eesti sai lepingu tingimuste järgi Vene keisririigi kullafondi jagamisel 15 miljonit rubla (3%). Õigeaegsuse osas viitab ta asjaoludele, et nii rahvas kui sõjavägi olid rahuks küpsed, ja ka Jaan Poska arvamusele [[Pariisi rahukonverents]]i järel (jaanuari lõpp 1920), et "enamlastega tuleb rahu teha - muidu me ei jaksa aasta pärast enam sõdida Vene valgetega, kui need kallale tuleksid".<ref name="Tarvel208">Tarvel 2018, lk 208.</ref>
==Vaata ka==
| |||