Redaktsioon: 10. mai 2018, kell 00:06 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 566 muudatust →‎Ajaloolaste hinnangud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2018, kell 09:20 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: \| pildiallkiri = Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahu sõlmimisel. Vasakult: [[Jaan Poska]], kindral [[Jaan Soots]], kolonel [[Victor Mutt]]. Fotograaf [[Armin Lomp]] (1883-1936). \| aeg = detsember [[1919]] – jaanuar [[1920]] \| koht = [[Tartu]], [[~~Eeist~~Eesti]] \| koordinaadid = \| kaart = 121. rida: == Ajaloolaste hinnangud == Ajaloolane [[Enn Tarvel]] on Tartu rahu kohta kirjutanud, et tegu oli Eesti Vabariigi poolt vaadatuna ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga. Ta toob põhjendusena välja, et Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ~~ajaloosed~~ajaloolised piirid, mis olid ühtlasi ka strateegiliselt Eestile kasulikud (osutades ka asjaolule, et Nõukogude Liit ei jätnud samu riigipiire isegi [[Eesti NSV]]-le). Samuti põhjendab ta lepingu kasulikkust asjaoluga, et Eesti sai lepingu tingimuste järgi Vene keisririigi kullafondi jagamisel 15 miljonit rubla (3%). Õigeaegsuse osas viitab ta asjaoludele, et nii rahvas kui sõjavägi olid rahuks küpsed, ja ka Jaan Poska arvamusele [[Pariisi rahukonverents]]i järel (jaanuari lõpp 1920), et "enamlastega tuleb rahu teha - muidu me ei jaksa aasta pärast enam sõdida Vene valgetega, kui need kallale tuleksid".<ref>Tarvel 2018, lk 208.</ref> ==Vaata ka==

Tartu rahu: erinevus redaktsioonide vahel