Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel

Maakonnakeskusest [[Jõhvi]]st on Merikülla 37 kilomeetrit, Vaivara vallakeskusest [[Sinimäe]]lt 8 km. Küla maad asuvad kahel pool [[Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee|Hiiemetsa–Narva-Jõesuu maanteed]], elamud ainult lõuna pool maanteed.

 

 

Tänapäeval on ajaloolise Meriküla küla maadel veel kaks majapidamist. Küla nüüdne piir ei vasta ajaloolisele. Vanade piiride järgi algas Meriküla [[Meriküla pank|Meriküla pangast]] ja jätkus kuni [[Auga]] küla piirini. Tänapäeval on Narva-Jõesuu piirides juba Auga alad ja ka suurem osa Meriküla küla ajaloolisi maid. 1970ndatel seoses [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] ausamba püstitamisega nihutati küla piiri Udria küla maadele kuni Hanela karjamõisa varemeteni, haarates Meriküla koosseisu ka mõned Udria küla talud. Selline piirimuudatus tehti selleks, et dessandi mälestusmärk jääks Meriküla küla piiridesse.

[[1861]]. aastal eraldati [[Laagna mõis|Laagna]] mõisast Meriküla ja [[Udria]] küla koos metsa ja maadega [[Mustajõe mõis]]ast ning asutati [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla poolmõis]]. Meriküla mõis sai ka Udria maadel oleva [[Hanela mõis|Hanela karjamõisa]]. Ehitati härrastemaja ning selle ümber kujundati park.

 

 

[[Narva]] [[raehärra]] [[William Richard Gendt]] ehitas 1863. aastal Merikülla luteriusu kabeli, mida kutsuti Metsakabeliks (''Waldkapelle''). Kabelis oli 150 istekohta ja jumalateenistusi peeti ainult suvel. {{kas|Gendt}} oli ka Meriküla suvituskoha aktiivne propageerija.

 

 

19. sajandi lõpuks oli Meriküla juba tuntud suvituskoht. Valminud olid [[kuurhoone]], [[pansionaat]], avatud oli [[telegraaf]], [[postkontor]], suviti töötasid [[apteek]] ja [[vesiravila]]. Kuurordis oli üle 90 suvila. Vesiravila arstina sai tuntuks [[kindral]] [[doktor]] [[Anton Riilman]], kes ka ise suviti seal elas ja praktiseeris.