Tartu rahu: erinevus redaktsioonide vahel

Ajaloolane [[Enn Tarvel]] on Tartu rahu kohta kirjutanud, et tegu oli ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga. Ta toob põhjendusena välja, et Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloosed piirid, mis olid ühtlasi ka strateegiliselt Eestile kasulikud (osutades ka asjaolule, et Nõukogude Liit ei jätnud samu riigipiire isegi [[Eesti NSV]]-le). Samuti põhjendab ta lepingu kasulikkust asjaoluga, et Eesti sai lepingu tingimuste järgi Vene keisririigi kullafondi jagamisel 15 miljonit rubla (3%). Õigeaegsuse osas viitab ta asjaoludele, et nii rahvas kui sõjavägi olid rahuks küpsed, osutadesja ka Jaan Poska arvamusele [[Pariisi rahukonverents]]i järel (jaanuari lõpp 1920), et "enamlastega tuleb rahu teha - muidu me ei jaksa aasta pärast enam sõdida Vene valgetega, kui need kallale tuleksid".<ref>Tarvel 2018, lk 208.</ref>