Demokritos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
51. rida:
== Elu ja töö ==
Demokritos oli Abdera linna kodanik, mõned raportid väidavad, et selleks linnaks oli hoopis [[Miletus]].
Demokritose isa, Damasippos, oli kõrgest soost ja väga jõukas. Kui ta suri, siis pärandas ta oma hiigelpäranduse kolmele pojale: Damasosele, Heredotosele ja Demokritosele.<ref name=":0">B. Witz "Demokritos" Tallinn: kirjastus "Eesti raamat", 1979</ref> Demokritos kasutas oma osa pärandist reisimisele, uute maade ja kultuuride tundmaõppimisele ning õppimisele. Ta sõitis Aasiasse ja räägitakse, et ta jõudis isegi Indiasse ja Etioopiasse.<ref>'''^''' Cicero, ''de Finibus'', v.19; Strabo, xvi.</ref> On teada, et ta kirjutas Babülonist ja Meroest, külastas Egiptust. Ta ise on öelnud <ref>'''^''' Clement of Alexandria, ''Stromata'', i.</ref> , et keegi tema kaasaegsetest pole nii palju reisinud kui tema. Eriti kiidab ta Egiptuse matemaatikute teadmisi. <ref>'''^''' Aelian, ''Varia Historia'', iv. 20; Diogenes Laërtius, ix. 35.</ref> Ta reisis läbi Kreeka, et õppida paremini tundma selle kultuuri, kohtus paljude kreeka filosoofidega. Kõige rohkem mõjutas teda Leukippos, atomismi rajaja. <ref name=":0" />
57. rida:
Mitmed allikad rõhutavad tema tagasihoidlikkust ja lihtsust ning näitavad, et ta pühendus jäägitult oma õpingutele. Üks lugu räägib, et tegi end tahtlikult pimedaks, et olla vähem häiritud oma püüdlustes.<ref>'''^''' Cicero, ''de Finibus'' v.29; Aulus Gellius, x.17; Diogenes Laërtius, ix.36; Cicero, ''Tusculanae Quaestiones'' v.39.</ref> Ilmselt ta kaotas nägemise vanas eas. <ref name=":1">'''^''' Seneca, ''de Ira'', ii.10; Aelian, ''Varia Historia'', iv.20.</ref>
Tema kaaskodanikud hindasid teda kõrgelt, sest nagu ütles [[Diogenes Laertios]] „ta oli neile mõningaid asju ette kuulutanud, millised sündmused hiljem tõeks osutusid”, mis võib viidata tema loodusteaduslikele teadmistele.<ref name=":2">'''^''' Lucian, ''Macrobii'' 18</ref>
Ta oli rõõmsameelme ja alati valmis nägema elu koomilist poolt. Teda tunti kui naervat filosoofi. <ref name=":1" />
63. rida:
Diodorose sõnul suri Demokritos 90. aasta vanuselt. Mõnede teiste allikate alusel elas ta üle saja aasta – 104. <ref name=":2" /> või isegi 109. aastaseks.<ref>'''^''' Hipparchus ap. Diogenes Laërtius, ix.43.</ref> Kui Demokritos tundis, et on juba täiesti jõuetu, lahkus ta elust oma vabal tahtel. <ref name=":0" />
Demokritose töö on säilinud vaid osaliselt, vahest isegi on see ebausaldusväärne ja vastuoluline. Paremad tõendusmaterjalid suutis edasi raporteerida [[Aristoteles]]. Aristoteles kirjutas Demokritosest monograafi, mis vaid osaliselt säilis. Mõningate andmete põhjal
tundub, et Demokritos võttis palju mõtteid üle mitte nii väga tuntud filosoofilt [[Leukippos]]elt. Biograaf [[Diogenes Laertios|Diogenes Laertius]] suutis väga suure hulga Demokritose töid arhiveerida/säilitada. Valdkondades nagu: eetika, füüsika, matemaatika, muusika ja kosmoloogia. Samuti on tema autorsusega kaks teost: „Great World System“ ja „Little World System“, vastupidist väidab aga filosoof [[Theophrastos|Theophrastus]], et kahe teose autoriks on [[Leukippos]]. Üldiselt peetakse Demokritost Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.
== Tunnetusteooria ==
Demokritose teooria kohaselt koosnev kõik aatomitest, mis on füüsiliselt, kuid mitte geomeetriliselt jagamatud. Aatomite vahele jääb tühi ruum, aatomid on hävimatud, nad on erinevad oma kuju ja suuruse poolest ja neid on lõpmatu arv. <ref>^ Jump up to: <sup>'''''a'''''</sup> <sup>'''''b'''''</sup> Russell, pp. 64–65.</ref>
Demokritos, koos [[Leukippos|Leukippose]] ja
</ref> Demokritos oletas, et aatomeid on konksutaolisi, ankrukujulisi, krobelisi, nurklikke ja kõveraid – vastasel korral nad ei haakuks üksteise külge. <ref name=":0" />
Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist. Aatomite põrkumisel tekkivat keerisliikumist pidasid atomistid maailma tekkimise põhjuseks, isegi mõtlemist seletati aatomite liikumise tagajärjena.<ref>[[Atomism#cite ref-1|<u><font color="#3366cc">↑</font></u>]] Gross, L. (1983). Antiigileksikon I</ref> Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega.
Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose ([[antiikatomistid]]) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta.
[[Atomism|Atomistlik]] maailmapilt pole keeruline, kuid hüpotees aine atomaarsest ehitusest oli oma printsiipide poolest kõige teaduslikum ja veenvaim kõigist hüpoteesidest, mida filosoofid varem olid püstitanud. Aatomite liikumine maailmatühjuses, nende põrkumine ja liitumine on vastastikuse põhjusliku mõjustamistegevuse lihtsaim mudel. <ref name=":0" />
== Hinge olemus ==
Sarnaselt teiste ”elusolendite” iidsete teooriatega kasutas ka Demokritos terminit "[[psyche]]". Demokritose arvas, et [[hing]] on arenenud välja ühest aatomist, milleks on tule aatom. Ta
assotsaseerus elu kuumusega, sest tuleaatomid on kiiresti liikuvad ja selle põhjal põhjustab hing emotsiooni. Samuti arvas Demokritos, et ”mõte” on samuti aatomite füüsiline liikumine. Seda võetakse kui tõendusmaterjalina, et ta eitas inimese hinge ellujäämist pärast surma.
== Juhuslikkus ==
Demokritos pidas sündmuste põhjusteks korraga nii juhuslikkust kui ka paratamatust. Sarnaselt [[Leukippos|Leukipposega]] ei mõelnud Demokritos paratamatuse all mingit ettemääratud, jumalikku saatust, vaid üksnes seda, et midagi ei juhtu ilma füüsilise põhjuseta.
== Ütelused ==
122. rida:
[[Tallinn]] [[1982]]
*[[Simon Blackburn]], "Oxfordi filosoofialeksikon", [[Vagabund]], [[Tallinn]] [[2002]], lk 83.
*{{cite book |author=Jaak Lõhmus, Rein Veskimäe |title=Universumi mikromaailm |year=2003 |publisher=OÜ REVES Grupp |location=Tallinn}}
| |||