Erinevus lehekülje "Keskkonnapsühholoogia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Loodud lehekülje "Environmental psychology" tõlkimisel)
Probleemile orienteeritud valdkondades on oluline, et probleemi identifitseerides kerkivad lahendused välja eelnevatest protsessidest. Lahendused aitavad ühiskonnal tervikuna paremini toime tulla ja annavad väärtuslikku infot ühiskonnasisesest toimimisest. Keskkonnapsühholoog Harold Proshansky on öelnud ka seda, et antud teadusharu eesmärgiks on ühiskonna parandamine läbi probleemilahenduste, siis on see lisaks ka "väärtustele orienteeritud". Proshansky tõi välja ka, et oluline ei ole ainult probleemi mõistmine, vaid ka selle lahenduse vajalikkus. Lisaks tõi ta välja ka selle lähenemise probleemid keskkonnapsühholoogias. Esiteks peavad uuritavad probleemid olema kindlalt määratletud: on oluline, et probleemid oleks päriselus, mitte laboris, aktuaalsed ning vaadeldavad. Teiseks peavad käsitletud probleemid tulenema otseselt sellest konkreetsest keskkonnast, kus need probleemid olemas on. Lahendused ja probleemidest arusaamine ei saa tulla olukorrast, mis on laboris mudeldatud ja konstrueeritud. Keskkonnapsühholoogia peab peegeldama tegelikku, mitte simuleeritud, ühiskonda. Samas on raske jätta kõrvale kõik laboris tehtavad uuringud, sest labor on see koht, kus saab viia läbi eksperimente katsetamaks erinevaid lahendusi nii, et seejuures ei kahjustata ühiskonda. Proshansky ütleb ka, et on oluline, et keskkonnapsühholoog kasutaks uurimistulemuste tõlgendamisel kõiki aspekte ja tulemuste analüüsi ning võtaks arvesse nii probleemide üldisi kui ka individuaalseid aspekte.
 
Keskkonnapsühholoogia võtab arvesse keskkondlike probleeme, nagu rahvastikutihedus ja rahvarohkus, [[Mürareostus|mürasaaste]], [[vaesus]], ja [[Linnade allakäik|linnade lagunemine]]. Müra suurendab keskkonnast tulenevat stressi. Kuigi on leitud, et müra kontroll ja ennustatavus on suurimad stressifaktorid, siis on olulised ka kontekst, helikõrgus, allikas ja harjumisvõime [3]. Keskkonnapsühholoogid on teoriseerinud ka seda, et rahvastikutihedus ja rahvarohkus võivad mõjutada inimese tuju ning põhjustada stressist tulenevaid haiguseid.  Keskkonnapsühholoogid usuvad, et selleks, et mõista ja lahendada keskkondlike probleeme, tuleks vaadata kontekste ja printsiipe ning probleeme inimeste keskkondades. NäireksNäiteks vähendavad rahvarohkuse tunnet hoonetes:
 
* Aknad - eriti sellised, mida saab avada, kust tuleb valgus ning millest on hea vaade
 
=== Mõju ehitatud keskkonnale ===
 
 
 
Keskkonnapsühholoogia on suunatud disaini spetsialistide (arhitektide, inseneride, sisekujundajate, linnaplaneerijate jne) töö mõjutamisele ja seeläbi inimkeskkonna parandamisele.
 
Keskkonnapsühholoogia on vallutanud jaemüügikauplustega ja muude kaubanduslike kohtadega, millel on võime manipuleerida klientide meeleolu ja käitumisega (nt staadionid, kasiinod, kaubanduskeskused ja lennujaamad) seonduva arhitektuurilise žanri. Alates Philip Kotler-i revolutsioonilisest tööst Atmosfääri kohta ja Alan Hirsch-i "Lõhnaainete mõju mänguautomaatide kasutamisele Las Vegase kasiinos" ''("Effects of Ambient Odors on Slot-Machine Usage in a Las Vegas Casino")'', sõltub jaemüük suures osas psühholoogiast, fookusgruppidest, otsesest vaatlusest ja ise läbi viidud uurimustöödest.
 
== Keskkonnapsühholoogia Eestis ==
 
Keskkonnapsühholoogiat saab Eestis õppida Tallinna Ülikoolis. Eesti tuntuim keskkonnapsühholoog on Grete Arro, kes on antud teemal andnud ka intervjuusid.<ref>[https://etv.err.ee/v/95b9cb51-cfe9-44c0-8c6c-1acf505b3f43 Mida uurib keskkonnapsühholoogia? | ETV | ERR]</ref>
 
== Viited ==
6

muudatust