Mõõtevahend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Peamisteks mõõtevahenditeks on [[mõõt (mõõtevahend)|mõõdud]], [[mõõteriist]]ad ja [[mõõtemuundur]]id.
 
Suure rühma moodustavad [[Elektrilised suurused|elektriliste suuruste]] mõõtmise vahendid. Nende suure alarühma moodustavad [[elektroonilised mõõtevahendid]], mille toimimine põhineb [[Elektroonikakomponendid|elektroonsete komponentide]] või elektroonika füüsikaliste põhimõtete kasutamisel. Kuid elektroonsed mõõtevahendid leiavad kasutamist ka [[Mitte-elektrilised suurused|mitte-elektriliste suuruste]] mõõtmise juures. Selliste [[Füüsikaliste suuruste loend|suuruste]] näideteks on magnetilised suurused, temperatuur, aeg, keemiline kontsentratsioon jpm.
 
Mõõtevahenditega seotud toiminguid:
* '''[[taatlemine]]''' on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega;
* [[Kalibreerimine (metroloogia)|'''kalibreerimine ''']] (ehk kaliibrimine) on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja [[etalon]]<nowiki/>i abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel;
* '''[[justeerimine]]''' on tegevus, mille eesmärk on viia mõõtevahend kasutamiseks sobivasse töörežiimi tehnilise sekkumise teel; tulemusena muutuvad<nowiki/> mõõtevahendi tehnilised näitajad (erinevus kalibreerimisest seisneb selles, et siin toimub tehniline sekkumine, kalibreerimisel seda ei toimu).
 
== Elektroonilised mõõtevahendid ==
<B>Elektroonilised mõõtevahendid</B> on [[Elektrilised suurused|elektriliste]] ja [[Mitte-elektrilised suurused|mitte-elektriliste suuruste]] [[Mõõtmisvahendid|mõõtmise vahendid]], mille toimimine põhineb [[elektroonikakomponent]]ide või [[elektroonika]] kui füüsika osa printsiipide kasutamisel.
 
Enamik tänapäeva [[Elektriliste suuruste mõõtmine|elektriliste suuruste mõõtmise]] vahendeid on oma toimimise põhimõtte poolest elektroonilised. Tüüpilisteks seda liiki mõõteseadmeteks on elektriliste suuruste mõõtmiseks kasutatavad [[mõõteriist]]<nowiki/>ad, näiteks [[Multimeeter|multimeetrid]]. MitteElektroonsed on aga suur osa mitte-elektriliste suuruste mõõtmise vahenditevahendeid, mille näitena võib siinjuures nimetada [[Elektroonilised termomeetrid |elektroonilisi termomeetreid]].
 
Elektroonilised mõõtevahendid on, näiteks järgmised:
*[[multimeeter]]
*[[voltmeeter]], [[vektorvoltmeeter]], [[sünkroondetektor]]iga mõõtevõimendi (''lock-in amplifier'')
23. rida:
*[[ostsilloskoop]]
*[[signaaligeneraator]]
*elektroonsed [[termomeetrid]]
*[[arvesti]]d aine ja energia hulga mõõtmiseks
*vedelike, gaaside ja muude materjalide [[kulumõõtur]]id
*[[elektronkaalud]]
*elektroonsed [[andur]]<nowiki/>id ([[sensor]]<nowiki/>id) (näiteks [[Halli andur|Hall'i andur]])
*[[gaasianalüsaator]]<nowiki/>id ja -andurid
*[[Vedelikukromatograafia|vedelikkromatograaf]]<nowiki/>id
*[[Elektrokeemiline|elektrokeemilise]]<nowiki/>d andurid
 
== Allikad ==