Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 4940 baiti ,  1 aasta eest
 
[[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 10.JPG|pisi|Presidendi kantselei (1938) A. Kotli]]
[[Fail:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (3).jpg|pisi|Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt, (1940) [[Herbert Johanson|H. Johanson]] ja [[Arthur Jürvetson|A. Jürvetson]]]]
 
==== Eesti aeg ====
Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks riigiks aastal 1918. Esialgne majanduslik raskus vaibus 1930ndatel, kui suund võeti põllumajanduse edendamisele. [[Maareform]]<nowiki/>iga tekkisid suur hulk [[asundustalu]]<nowiki/>sid. 1920ndatel korraldati veel mitmeid rahvusvahelisi arhitektuurikonkursse, sest kohalikke arhitekte ei jagunud. Ent 1930ndatest täitsid valdavalt siinseid töid juba kohalikud arhitektid. Eesti ajal tegutsenud arhitektid jagab arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] tinglikult kolmeks: riialased ehk Riias hariduse omandanud arhitektid, 1920ndatel välismaal õppinud seltskond ning kolmandaks 1918 asutatud [[Tallinna Tehnikum]]<nowiki/>i kasvandike põlvkond.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 67</ref>
 
 
Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks riigiks aastal 1918. Esialgne majanduslik raskus vaibus 1930ndatel, kui suund võeti põllumajanduse edendamisele. [[Maareform]]<nowiki/>iga tekkisid suur hulk [[asundustalu]]<nowiki/>sid. 1920ndatel korraldati veel mitmeid rahvusvahelisi arhitektuurikonkursse, sest kohalikke arhitekte ei jagunud. Ent 1930ndatest täitsid valdavalt siinseid töid juba kohalikud arhitektid. Eesti ajal tegutsenud arhitektid jagab arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] tinglikult kolmeks: riialased ehk Riias hariduse omandanud arhitektid, 1920ndatel välismaal õppinud seltskond ning kolmandaks 1918 asutatud [[Tallinna Tehnikum]]<nowiki/>i kasvandike põlvkond.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 67</ref>
 
Riialased on enamjaolt 1880ndatel sündinud. Paljud neist lõpetasid [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i, peale mida suunduti 1862. aastal asutatud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilisse Instituuti]]. Riia oli baltisaksa kultuuri keskus ning sealne arhitektuuri eriala valdavalt Saksa mõjutustega. Õppejõududeks oli näiteks [[Wilhelm von Stryk]], [[Otto Hoffmann]], [[Eduard Kuppfer]], [[Heinrich Pirang]], [[Eižens Laube]] jt. 1905. aasta rahutuste pärast suundusid paljud neist hiljem Saksamaa tehnikaülikoolidesse, kust osad ka hiljem Riiga naasesid ja kooli ära lõpetasid. Töötati ka mõnda aega teiste arhitektide käe all. Paljud riialased tulid Vabadussõja ajal kodumaale, olles valmis vabariiki üles ehitama. Selle põlvkonna kujundada jäi 1920ndate Eesti arhitektuur ning paljud olid veel 1930ndatel levinud funktionalismi juhtfiguurideks. Riialaste seltskonda kuulusid: [[Eugen Habermann|E. Habermann]], [[Ernst Gustav Kühnert|E. Kühnert]], [[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Erich Jacoby|E. Jacoby]], [[Artur Perna|A. Perna]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Karl Tarvas|K. Tarvas]] jt.
Riialaste saksa traditsionalism langes kokku venepärase ja aegunud akademismida, mida valdas väike osa arhitekte, kes oli õppinud Venemaal ([[Karl Burman vanem|K. Burman]], [[Paul Mielberg|P. Mielberg]], [[Aleksander Poleštšuk|A. Poleštšuk]], [[T. Mihkelson]])
 
1918. aastal asutatud [[Tallinna Tehnikum]] oli algul väljakujunemata ning ebakindel staatus ei tekitanud kohalikke arhitektuurihuviliste seas suurt tunglemist sinna. Peamiselt suunduti Kesk-Euroopa ülikoolidesse. 1920. aastal muutuv siinne Tehnikum riiklikuks õppeasutuseks, kus oli võimalik õppida tehnikuteks aga ka insenerideks ja arhitektideks. Ent koolil polnud oma ühist suurt hoonet ning vahendite nappus viis 1936. aastal kooli sulgemiseni. Kooli lõpetas kokku 33 tegevarhitekti ([[Robert Natus|R. Natus]], [[August Esop|A. Esop]], [[August Volberg|A. Volberg]] jt.), ent oli ka neid hiljem aktiivseid arhitekte, kel jäi sealne haridus poolikuks ([[Edgar Velbri|E. Velbri]], [[A. Väli]], [[I. Laas]] jt).
 
1921 asutasid 15 arhitekti [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Ühingu]] (EAÜ), kus esimeheks sai [[Eugen Habermann|E. Habermann]],. Eesmärgiks seati ehitusseaduse paranadamine, tellija teadlikkuse kasvatamine ja Eesti ühiskonnale arhitekti mõttekuse selgitamine; osaleti üleriigilistel näitusmessidel; kirjutati “Ehituskäsiraamat” (1932) ja “Eesti arhitektide almanak” (1934). 1925. aastal võeti vastu muinsuskaitseseadus, mis hoidis senisest enam arhitektuuripärandit.
1920ndatel oli valdavaks stiiliks [[traditsionalism]], mis vastandus eelnevatele sõjakoledustele ja väärtustas kodu, hubasust, turvatunnet, käsitöölikkust ning traditsioone.<ref>{{Netiviide|Autor=Siin Sultson|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/05/01/sajand-eesti-arhitektuuris-eneseotsingud-1920-1930|Pealkiri=Sajand Eesti arhitektuuris - eneseotsingud 1920-1930|Väljaanne=Äripäev|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Ent sellele leidus ka alternatiive.
 
1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile palju paefunktsionalistlikke hooneid. Funktsionalism on kujunenud kindlate vormitunnustega stiiliks, mille tunnusmärgid kinnitasid peaideoloogid [[Walter Gropius]] ja [[Le Corbusier]]. Nendeks on lamekatus või katusaed, lintaken, maa töstmine postidele, vabaplaneering ning ekraanfassaad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Funktsionalism Eestis|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=5}}</ref> Funktsionalism on moodsa inimese vajadustest lähtuv arhitektuur, mis mõtleb funktsionaalsusele ja ökonoomsusele.
 
 
1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile palju paefunktsionalistlikke hooneid. Funktsionalism on kujunenud kindlate vormitunnustega stiiliks, mille tunnusmärgid kinnitasid peaideoloogid [[Walter Gropius]] ja [[Le Corbusier]]. Nendeks on lamekatus või katusaed, lintaken, maa töstmine postidele, vabaplaneering ning ekraanfassaad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Funktsionalism Eestis|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=5}}</ref> Funktsionalism on moodsa inimese vajadustest lähtuv arhitektuur, mis mõtleb funktsionaalsusele ja ökonoomsusele.
 
Funktsionalistlikke koolimaju ehitati 1930ndatel palju: [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Lenderi gümnaasium]] (Kreutzwaldi tn 25, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]], 1933–35), Prantsuse lütseum (Hariduse tn 3, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]], 1935–37), [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]] (Kevade tn 8, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]] ja [[Arthur Jürvetson|A. Jürvetson]]), Tehnikum Tallinnas (Pärnu mnt 57, 1938–40, arh [[Alar Kotli|A. Kotli]]), Riiklik Kolledž (Narva mnt 25, arh [[Alar Kotli|A. Kotli]]) ning esimene paefunktsionalistlik maja oli Lasnamäe algkool (Majaka tn 2, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]], 1932–36).
 
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> Seega hakati hoonete esindulikkusele suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]<nowiki/>i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]", mis 1930ndate teisel poolel Eestis levis [[esindustraditsionalism]].
 
 
 
* [[EKA maja]] Vabaduse väljakul (linnavalitsuse hoone, 1929–1931) [[Robert Natus|R. Natus]]
* Jaan Urla maha Pärnu mnt 6 Tallinnas (1932–33) E. Habermas (funktsionalism)
* Tallinna Kunstihoone (1933–34) [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Edgar Johan Kuusik|E. Kuusik]] (funktsionalism, esindustraditsionalism)
* Olev Siinmaa elamu Rüütli 1a Pärnud (1931–33) O. Siinmaa (funktsionalism)
* Elamurühm Raua tänava 25–35 Tallinnas (1932–36) [[Anton Lembit Soans|A. Soans]] jt. (funktsionalism)
* EEKS-maja hoone Tallinna Vabaduse väljaku põhjaküljel (1937) [[Elmar Lohk|E. Lohk]]
* [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi kantselei]] Kadriorus (1938) A. Kotli
* Eesti Panga peahoone Tallinnas Estonia pst ja Kentmanni nurgal (1935) insener F. Adoff ja arhitektid [[Herbert Johanson|H. Johanson]] ning [[Eugen Habermann|E. Habermann]]
* EEKS-maja hoone Tallinna Vabaduse väljaku põhjaküljel (1937) E. Lohk
* Eesti Panga Tartu maja (1936) A. Matteus ja K. Burman (esindustraditsionalism)
* Eesti Panga peahoone Tallinnas Estonia pst ja Kentmanni nurgal (1935) insener F. Adoff ja arhitektid H. Johanson ning E. Habermann
* Eesti Panga Tartu maja (1936) A. Matteus ja K. Burman
* Võru pangahoone (1938) [[Edgar Johan Kuusik|E. J. Kuusik]] ja [[Anton Lembit Soans|A. Soans]] (esindustraditsionalism)
* [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi kantselei]] Kadriorus (1938) [[Alar Kotli|A. Kotli]] (esindustraditsionalism)
* Eesti Panga Pärnu maja (1938–42) [[Alar Kotli|A. Kotli]] ja [[Anton Lembit Soans|A. Soans]] (esindustraditsionalism)
* [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]] Tallinnas Kevade tänaval (1940) [[Herbert Johanson|H. Johanson]] ja [[Arthur Jürvetson|A. Jürvetson]] (funktsionalism)
 
[[Fail:Raine Karp - Välisministeerium - 1964-1968.JPG|pisi|EKP Keskkomitee maa Lenini (Rävala) pst 9 Tallinnas (1964-68) M. Port, U. Tölpus, O. Kontšajev, R. Karp (nüüd Välisministeeriumi hoone)]]
 
==== Nõukogude Eesti aeg ====
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis [[Nõukogude Liit|NSV Liit]] endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased ([[Erich Jacoby|E. Jacoby]], [[Ernst Gustav Kühnert|E. Kühnert]], [[Konstantin Bölau|K. Bölau]], [[Robert Natus|R. Natus]] jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Ehitati ka rahvakortereid ehk Ra-Ko'sid, mis olid Tallinna maja edasi arendatud tüüp. Viimaseid ehitati näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 229</ref> Selle aja ehituslik suund oli sotsiaalne. Loodi vanadekodusid, lastekodusid, töölissööklaid ja rahvamaju.
 
Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka varasemalt Eesti aja lõpul ette valmistamine väikekorterite ehitamiseks. Arhitekt [[Alar Kotli]] kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva duširuumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ning madalakaldeline katus. Kuid isegi peale sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna maju (1949 Lasnamäe Kiievi tn, prj E. Lepner).<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 229</ref> Teises maailmasõjas Eesti hõivanud Nõukogude Liit alustas tänavate ümber nimetamisega ning Eesti arhitektuuri sovetiseerimisega. Arhitektidele õpetati küll sotsialistliku realmismi, ent vaikimisi jätkus esindustraditsionalismi raskepärane laad. Selle aja ehituslik suund oli sotsiaalne. Loodi vanadekodusid, lastekodusid, töölissööklaid ja rahvamaju.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Jaak Kangilaski|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 6. köite I osa|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=45}}</ref>
 
1941-441941–44 toimus Saksa okupatsioon, mis möödus eesti arhitektidele üsna tegevusetult. Töid juhtis Eestisse tagasi tulnud [[Ernst Gustav Kühnert|E. KühnertKühner]]<nowiki/>t ning tööd leidsid ka [[Alar Kotli|A. Kotli]], [[F. Wendach]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[August Volberg|A. Volberg]], [[Edgar Velbri|E. VelbriVelbr]]<nowiki/>i jt. Peamiselt taastati vanu maju ja pooleli jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse tagasi. Paljud siinnsedsiinsed arhitektid põgenesid mujale ([[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Olev Siinmaa|O. Siinmaa,]] [[Elmar Lohk|E. Lohk]], [[Ernst kesa|E. Kesa]], [[Roman Koolmar|R,. Koolmar]], [[Arthur Jürvetson|A. Jürvetson]] jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud eelnevalt. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi, kes aga palju võitlusprojekte ei teostanud aga kaning venelasi,. kelleViimase seas kuulsamaks näiteks G. Šumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab [[Mart Kalm]] liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionalistlikkule kogemusele.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 247</ref>
 
1950ndatel hakkasid silma ka [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kandakandva jõu kuni 1970ndateni.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 234</ref> [[Eesti Kunstiakadeemia|ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] avati 1951. aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 237</ref>
 
Sõjast kuni 1955. aastani kestnud stalinismi periood Eesti arhitektuuri väga radikaalselt ei muutnud. NõukogudesNõukogude Liidus valitsenud printsiip „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik” avalduseksprintsiip avaldus eesti arhitektuuris vaid üksikutel dekooriküllaste fassaadidega hoonetel ning klassikaliste sammasportikustega ühiskondlikel hoonetel. Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid [[Pärnu|Pärnus]] (Pärnu oblast). [[Tartu]] kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.<ref>{{Netiviide|Autor=Piret Lindpere|URL=http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Sotsialismiperiood/|Pealkiri=Sotsialismiperiood|Väljaanne=|Aeg=9.10.2009|Kasutatud=3.05.2018}}</ref> Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. [[Peeter Tarvas|P. Tarvas]] kavandas koos arhitektide [[Harald Arman|H. ArmaniArman]]<nowiki/>i ja [[August Volberg|A. VolbergigaVolberg]]<nowiki/>iga Eesti NSV paviljoni Moskvasse [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele]] (1949–1954). Sisearhitektuuri eest vastutasid [[Maimu Plees|M. Plees]], [[B. Tomberg]] ja [[M. Oselein-Laul]]. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse naasnuna alustas [[Peeter Tarvas|P. Tarvas]] koos Volbergiga[[August Volberg|A. Volberg]]<nowiki/>iga kino Sõpruse projekti, kus abiks oli ka sisearhitekt [[M. Laul]]. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel, 1954. aastal endise kino "Grand Marina" varemetele ehitatud, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli [[A. Kuznetsov]]. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga [[Sillamäe]], kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega.
 
Elamu ehitamine kui eraomandi soosiv ilming oli põhimõtteliselt vastuolus Nõukogude ideoloogiaga. Individuaalelamu jõudis Eestisse alles Nõukogude korraga. Üldilmelt traditsionalistlikuid, kuid vastuoluliselt intiimsed. Riik andis väikese krundi tasuta, tagades pikaajalise laenu. (rikkamadHruštšovi-aeg soositumad(sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise. Arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama.
 
1970–80ndatel aastatel võttis kolhoosides-sovhoosides maad uute hoonete ehitamise buum. Majandid püstitasid oma keskustesse atraktiivseid haldushooneid ja kultuurimaju ning Tallinnas kerkisid 1970ndate keskpaigast alates olümpiaehitised. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas asuti rajama mastaapseid paneelelamurajoone ning samal ajal püüti maal uue tööjõu ligimeelitamiseks soodustada kooperatiiv- ja individuaalehitust.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Andres Kurg, (eds.) Jaak Kangilaski|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 6. köite I osa|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282-284}}</ref> 1970–80ndate Nõukogude arhitektuuril oli kaks nägu, need olid demokratiseerimise kümnendid, mille ajal otsiti viise, kuidas vastata inimeste uutlaadi nõudmistele ja soovidele (neil aastatel oli oluline kriitilise arhitektuuri ja avalikkuse dialoog), ja samal ajal olid need privatiseerumise ja avalikkusest eemaletõmbumise kümnendid, mille jooksul sündisid peale massilise individuaalehituse (seda toetasid eriti majandid) arvukad üksteist ületrumbata püüdvad asutuste saunad, partei ladviku ja valitsuse eliidi suvekodud ning eriprojektiga kortermajad kui omamoodi ihalusobjektid, mille puhul teadmine läänemaisest luksusest segunes kohaliku eluviisi ja asjaajamisega.<ref name=":1" /> 1973. aastaks olid põhiosas valminud Tallinna Mustamäe elamud ning samal aastal hakati ehitama Tartu Annelinna (projekt 1969, [[Mart Port|M. Port]], [[Malle Meelak|M. Meelak]], [[Ines Jaagus|I. Jaagus]]), mis tollal olid mõeldud 50 000 elanikule, ja Tallinnas peaaegu sama suurele elaniku arvule mõeldud Väike-Õismäe (projekt 1968, [[Mart Port|M. Port]], [[Malle Meelak|M. Meelak]], Inessa Põldma, Kalju Luts). Kümnendi keskel lisandusid Viljandi Männimäe ([[Mart Port|M. Port]], [[Malle Meelak|M. Meelak]], [[Ene Aurik|E. Aurik]]), mastaapne Lasnamäe ([[Mart Port|M. Port]], [[Malle Meelak|M. Meelak]], [[Irina Raud|I. Raud]], [[Oleg Žemtšugov|O. Žemtšugov]]) ja 1980. aastate alguses Pärnu Mai (nüüd Ranna) rajoon ([[Paul Aarmann|P. Aarmann]], [[Maimu Palm|M. Palm]])
Hruštšovi-aeg (sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise ning toimus allutamine ehitaja diktaadile. Seega arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama.
 
* "Estonia" taastmise ja laiendamise projekt (1945) [[Alar Kotli|A. Kotli]]
* Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) [[Enn kaar|E. Kaar]]
* Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) [[Peeter Tarvas|P. Tarvas]] ja H. Karro
* Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) [[I. Laas]]
* Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) [[Nikolai Kusmin|N. Kusmin]]
* Elamud Tallinnas Vase tänaval (1946–50) [[Boris Tšernov|B. Tšernov]]
* "Kalevi" jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) [[Peeter Tarvas|P. Tarvas]]
* Keila kultuurimaja (1956) [[Arnold Matteus|A. Matteus]]
* Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) [[H. Serlin]]
* Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid
* Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline pukekodupuhkekodu (1954–61) [[Nikolai Kusmin|N. Kusmin]] ja [[Manivald Noor|M. Noor]]
* Pühajärve kohvik-restoran (1961) [[Mai Roosna|M. Roosna]]
* Tallinna Laululava (1960) [[Alar Kotli|A. Kotli]]
* Kalevi spordihall Tallinnas (1962) [[Peeter Tarvas|P. Tarvas]], [[Uno Tölpus|U. Tölpus]], [[Olga Kontšajeva|O. Kontšajeva]], [[V. Lember-Bogatkina]] ja M[[Johannes Fuks|J. Fuks]]
* EKP Keskkomitee maa Lenini (Rävala) pst 9 Tallinnas (1964-68) [[Mart Port|M. Port]], [[Uno Tölpus|U. Tölpus]], [[Olga Kontšajev|O. KontšajevKontšajeva]], [[Raine Karp|R. Karp]]
* Pärnu sanatoorium "Tervis" vanem osa (1966-71) [[K. Vanaselja]], [[Ell Väärtnõu|E. Väärtnõu]]
* Tallinna hotell "Viru" (1964–72) [[Henno Sepmann|H. Sepmann]], [[Mart Port|M. Port]]
* Tallinna hotell "Olümpia" (1974–80) [[Toivo Kallas|T. Kallas]], [[R. Kersten]]
* Tallinna Linnahall (1975–-80) [[Raine Karp|R. Karp]], [[R. Altmäe]]
 
==== Uus Eesti aeg ====
 
* Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hoone Toompeal, Tallinnas, arhitektuuribüroo [[Kalle Rõõmus]] (2000)
* Tallinna Linnateater, arh [[Kalle Rõõmus]] (1999)
* Linnamäe koolimaja Läänemaal, arh [[Tiit Trummal|T. Trummal]] (1999)
* Hansapanga peahoone Tallinnas, ar [[Vilen Künnapu|V. Künnapu]], [[Ain Padrik|A. Padrik]] (1995)
* Optiva Pank Pärnus, arh [[Jüri Okas|J. Okas]], [[Marin Lõoke|M. Lõoke]] (1999)
* Nissani keskus Lasnamäel, Tallinnas, arh [[Andres Siim|A. Siim]], [[Hanno Kreis|H. Kreis]] (1994
* Galeriikohvik Tallinnas, arh [[Peep Jänes|P. Jänes]] (1995)
* Tornimäe maja Tallinnas, arh [[Madis Eek|M. Eek]] (1997)
* Emajõe ärikeskus Tartus, arh [[I. Vainu]], [[T. Pakri]] (1998)
* Hotell Bernhard Otepää, arh [[Andres Lunge|A. Lunge]] (1998)
* Tallinna Golfiklubi Niitväljal, arh [[Mai Šein|M. Šein]], J.[[Jaan Tiidemann|Tiidemann]] (1998)
* De la Gardie kaubamaja Tallinna Vanalinnas, arh [[Andres Alver (arhitekt)|A. Alver]], [[Tiit Trummal|T. Trummal]], T. Laht (1999)
 
===Nüüdisaeg===
40

muudatust