→Uus Eesti aeg
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
===19. sajandi lõpp===
===20. sajand===
20. sajandil kujunes välja suur osa Eesti arhitektuuri ilmest. Selle sajandi arengut mõjutasid suuresti tööstuse ja tehnoloogia areng. Kujunesid välja uued hoonetüübid ning ehitusmaterjalid. Kui sajandi alguses valitses Eestis veel agraarühiskond, siis mõnekümne aasta pärast toimus tuli nõukogude ideoloogiga muutus: tuli kaotada lõhe linna ja maa vahel. Alustati industrialiseerimist. Näituse "100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri" kuraatorid Leele Välja ja Epp Lankots on tabavalt kirjutanud: "20. sajandi arhitektuuripärand on mahukas ja mitmekihiline, püüdes seda mistahes vormis kokku võtta, jääb valik alati mõnevõrra meelevaldseks ja subjektiivseks."<ref>{{Raamatuviide|autor=Leele Välja|pealkiri=100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Aritektuurimuuseum|lehekülg=9}}</ref> Seega tuleb ka siinse artikli puhul silmas pidada, et peavoolude kõrval esineb alati ka alternatiive ning esitatud näited on vaid väike osa tegelikkuses valmis ehitatud arhitektuurist.
==== Tsaariaeg ====
95. rida ⟶ 96. rida:
1920ndatel oli valdavaks arhitektuuris [[traditsionalism]]. Ent sellele leidus ka alternatiive.
1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile paefunktsionalistlikke hooneid. Funktsionalism on kujunenud kindlate vormitunnustega stiiliks, mille tunnusmärgid kinnitasid peaideoloogid Walter Gropius ja Le Corbusier. Nendeks on lamekatus või katusaed, lintaken, maa töstmine postidele, vabaplaneering ning ekraanfassaad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Funktsionalism Eestis|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=5}}</ref> Funktsionalism on moodsa inimese vajadustest lähtuv arhitektuur, mis mõtleb funktsionaalsusele ja ökonoomsusele.
Funktsionalistlikke koolimaju ehitati 30ndatel palju: Lenderi gümnaasium (Kreutzwaldi tn 25, Tallinn, arh H. Johanson, 1933-35), Prantsuse lütseum (Hariduse tn 3, Tallinn, arh H. Johanson, 1935-37), Westholmi gümnaasium (Kevade tn 8, Tallinn, arh H. Johanson), Tehnikum Tallinnas (Pärnu mnt 57, 1938-40, arh A. Kotli), Riiklik Kolledž (Narva mnt 25, arh A. Kotli) ning esimene paefunktsionalistlik maja oli Lasnamäe algkool (Majaka tn 2, Tallinn, arh H. Johanson, 1932-36).
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> 1930ndate teisel poolel levis [[esindustraditsionalism]].
|