Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)

]]'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Leonhard Johannes Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].

 

Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkati 1906. aastast koos õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s. Esialgu õppis Tarvas mehaanikat ning 1915. aastal lõpetas arhitektuuri eriala diplomiga.<ref name=":0">kuraator Sandra Mälk näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis "Karl Tarvas 125" (2010) kogutud materjalid, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiiv</ref> Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref> Tegusa tudengina osales Tarvas Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses ning koolivaheaegadel rikastas enda teadmiste pagasit insener [[Voldemar Lender]]<nowiki/>i käe all.<ref name=":0" />

[[Fail:Tallinn, elamu Raua 31, 1936.jpg|pisi|Raua 31 (1932-36) Karl Tarvas]]

Eestis levis [[funktsionalism]] peamiselt 1930ndatel aastatel ning selle parimad näited asuvad Pärnus tänu arhitekt [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le. Ent funktsionalismi jooni leidub ka Karl Tarvase loomingus. 1930ndate keskel said Tallinna majade piirkonnad varajasemast enam kriitikat, sest ei ole õiged aedlinnad ning soodustasid linna laialivalgumist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=136}}</ref> 1935. aastast liikus Tarvase Tallinna maja arendus edasi ning sellest ajast leidub Tarvase projekteeritud Tallinna maju, kus esineb funktsionalistlikke jooni: sile kivist fassaad, lame katus ja laiad aknad. Need olid peamiselt 3-korruselised ja ühe trepikojaga elamud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=139}}</ref>

 

* Roosikrantsi 8c (1931–1932)