Skandinaavia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Skåne maakond
24. rida:
Skandinaavia asustasid esimesena [[Weichseli jäätumine|viimase]] [[jääaeg|jääaja]] lõpul, [[Noorem paleoliitikum|nooremas paleoliitikumis]] [[Hamburgi kultuur]]i põhjapõdrakütid, kes liikusid saagi otsingul taanduvate liustike järel. [[Weichseli jäätumine|Viimasel jääajal]], mis lõppes umbes 12 000 aastat tagasi [[enne meie ajaarvamist]], jõudis jää [[Wisła]] jõeni jagunes [[Põhja-Euroopa]] kahte eraldi asetseva jääliustiku piirkonda: väike jääala, kuhu kuulusid [[Šotimaa]], [[Wales]], Põhja-[[Inglismaa]] ja kogu [[Iirimaa]], ning suurem ala, kus jää kattis maad tänapäeva [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruskonnas. Jää all olid tänapäeva [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]], [[Jüüti poolsaar]]e idapoolne osa, [[Schleswig-Holstein]]i idaosa, Kirde-[[Saksamaa]], Põhja-[[Poola]] ja [[Ida-Preisimaa]]. Weichseli jäätumine algas umbes 110 000 aasta eest ning lõppes 10 000...15 000 aastat tagasi.
[[Pilt:Roman Empire Trajan 117AD.png|pisi|[[Rooma impeerium]] aastal 117 pKr oma suurimates piirides]]
Jõudnud umbes 14 000 aasta eest [[Skåne maakond|Skåne]]sse, liikusid põhjapõdrakütid nahkpaatide abil üle kogu poolsaare ja tungisid umbes [[7. aastatuhat eKr|7000. aastaks eKr]] Lõuna-Soomesse. Varased sisserändajad sõltusid täielikult jahipidamisest ja [[korilus]]est – [[põllumajandus]] jõudis Skandinaaviasse umbes [[4. aastatuhat eKr|4000. aastal eKr]]. Sellest alates kuni [[rauaaeg|rauaaja]] alguseni umbes [[6. sajand eKr|500. aastal eKr]] kasvas Skandinaavias tasapisi elanikkond, jõukus ja ühiskondlik liigendus. Siis saabus aga kriis, kui [[Rauaaja kliimapessimum|kliima jahenemine (ja vihmade sagenemine)]], lõunapoolsete pronksi varumisteede läbilõikamine [[Kesk-Euroopa]]s levima hakanud [[keldid|keltide]] poolt ning luksuskaupade suundumine lõunasse, Vahemere äärde, hakkas tugevasti mõjutama Skandinaavia ühiskonda.
{{Vaata|Taani ajalugu#Esiaeg}}
{{Vaata|Rootsi ajalugu#Esiaeg}}