Joshua Reynolds: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida:
| Auhinnad =
Sir Joshua Reynolds (16. 07. 1723, Plympton, Devon, Inglismaa - 23.02. 1792, London), oli portreemaalija ja esteetik, kes domineeris Inglismaa kunstielu 18. sajandi keskel ja lõpus. Ta oli esimene Kuningliku Akadeemia president ning läbi oma õpetuste aitas Inglismaa elule anda uue värvingu.▼
Reynolds õppis Plymtoni humanitaargümnaasiumis, kus ta isa oli õpetaja. Noor Reynolds oli laia silmaringiga klassikalises kirjanduses ja ka sõprusringis lugesid nad parimaid kaasaja Briti kirjanike teoseid. Varakult soovis Reynolds saada kunstnikuks ning 1790 õppis ta neli aastat Londonis Thomas Hudsoni käe all. 1743. aastal saabus ta tagasi Devonisse ja alustas maalimist Plymouthis, kuid need teosed kumavad läbi tema kogenematust. Järgmisel aastal läks ta Londonisse tagasi, kus ta hakkas omandama vanade meistrite teadmisi.
1753. aastal seab Reynolds ennast Londonisse sisse, kuhu jääb elama oma elu lõpuni. Tema kuulsus kasvas kiiresti ja juba 1755. aastal pidi kunstnik stuudiosse võtma assistente, kes aitaks valmistada talt arvukalt tellitud portreid. Varajastel Londoni portreedel on modellidel näha jõudu ja natuuripuhtust, mida on kõige paremini näha teosel “Auväärne Augustus Keppel” ''(“Honourable Augustus Keppel”).'' Poos ei ole küll originaalne, olles antiikne Rooma koopia 4. sajandi skulptuurist “Apollo Belvedere”, mida Reynolds nägi ilmselt Vatikanis. Fakt, et isikut on näidatud piki mererannikut, tutvustas Inglise portreemaalile uut kujutamisvõimalust. Esimestel Londoni aastatel on sellistes teostes nagu “Lord Cathcarti portree” ja “Lord Ludlowi portree” eriti hästi tuntav Veneetsia kunsti mõjud. Eriliselt märkimisväärsed oma pehme värvikasutuse ja hoolika vaatluse poolest “Nelly O’Brieni portree” ja “Georgiana, krahvinna Spencer ja nende tütar” ''(“Georgiana, Countess Spencer, and her daughter”).''
1782. aastal võttis siiani õnnelik ja muretu elu teise suuna - kunstnik sai insuldi ning tema loodud Kuninglikku Akadeemiat hakati mustama. Seitse aastat hiljem hakkas tema silmanägemine halvenema ja oma viimase loengusarja andis halva tervise tõttu 1790. aastal. 1792. aastal Reynolds suri ning maeti Püha Pauli Katedraali. Enne Püha Pauli Katedraali sängitamist lamas tema keha Kuninglikus Akadeemias, kus sai temaga hüvasti jätta. Alfred Drury tegi Reynoldsi auks 1931. aastal monumendi, mis seisab siiani Akadeemia ees. Selle ümber on paigutatud purskkaevud ja tuled nii, et need peegeldavad planeetide, kuu ja tähtedeseisu kunstniku sünniööl.
▲Sir Joshua Reynolds (16. 07. 1723, Plympton, Devon, Inglismaa - 23.02. 1792, London), oli portreemaalija ja esteetik, kes domineeris Inglismaa kunstielu 18. sajandi keskel ja lõpus. Ta oli esimene Kuningliku Akadeemia president ning läbi oma õpetuste aitas Inglismaa elule anda uue värvingu.
Ta kunstiteosed ei ole kahjuks hästi sailinud halva maalitehnika tõttu. Karmiinpunased on hajunud, jättes nahatoonid kahvatumaks, kui need tegelikult on ja maavaik, mida kasutati mustade toonide puhul, mõraneb.
On arvatud, et tema kurtus andis talle võimaluse näha selgemalt oma portreteeritavat, tema iseloomu ja olemust. Tänu kiirele õppimisvõimele sai ta muuta oma poose ja stiile nii kiiresti ja edukalt, et Thomas Gainsborough on nentinud, et “Pagan küll, kui mitmekesine ta on!”.
▲Reynolds õppis Plymtoni humanitaargümnaasiumis, kus ta isa oli õpetaja. Noor Reynolds oli laia silmaringiga klassikalises kirjanduses ja ka sõprusringis lugesid nad parimaid kaasaja Briti kirjanike teoseid. Varakult soovis Reynolds saada kunstnikuks ning 1790 õppis ta neli aastat Londonis Thomas Hudsoni käe all. 1743. aastal saabus ta tagasi Devonisse ja alustas maalimist Plymouthis, kuid need teosed kumavad läbi tema kogenematust. Järgmisel aastal läks ta Londonisse tagasi, kus ta hakkas omandama vanade meistrite teadmisi. Iseseisvat stiili on tekkinud juba 1746. Aastal, mil maalis teose “Austusväärne John Hamliton” (“Honourable John Hamilton”), kus on näha tugevaid pintslitõmbeid ja impasto kasutamist.
Devonisse 1746. aastal tagasi jõudes, maalis suure grupiportree “Elioti pere” (“Eliot family”), mis näitab, et ta oli õppinud suuremahuliste portreede valmistamist Flaami barokk-kunstniku Anthony Van Dycki käe all, kelle portreestiil mõjutas Inglise kunsti terve 18. sajandi vältel. ▼
1749 purjetas ta koos Augustus Keppeliga Menorcale, hiljem lahkus Rooma, kuhu jäi kaheks aastaks. Seal olles keskendus peamiselt antiikaja ja Itaalia renessasnitööde õppimisele ja kopeerimisele. Seal kogetu mõjutas sügavalt tema loomet ja diskursusi kogu loominguperioodi vältel. Läbi Firenze, Bologna ja Veneetsia tagasi koju tulles, tutvus ta 16. sajandi Veneetsia renessanssi maalijate kompositsiooni ja värvikasutusega. Veneetsia maalitraditsiooni rõhuasetus värvile ning vastukaaluks valguse ja varjule koosmõjule avaldas Reynoldsi jaoks püsivat mõju ja kuigi terve oma elu jutustas noorte kunstnike vajadusest uurida Firenze ja Rooma kunstnikele iseloomulikke vormi skulptuurilisi määratlusi, siis tema enda teosed meenutavad ennekõike Veneetsia renessanssi.
▲Iseseisev stiil on tekkinud juba 1746. aastal, mil maalis teose “Austusväärne John Hamliton” (“Honourable John Hamilton”), kus on näha tugevaid pintslitõmbeid ja impasto kasutamist. Devonisse 1746. aastal tagasi jõudes, maalis suure grupiportree “Elioti pere” (“Eliot family”), mis näitab, et ta oli õppinud suuremahuliste portreede valmistamist Flaami barokk-kunstniku Anthony Van Dycki käe all, kelle portreestiil mõjutas Inglise kunsti terve 18. sajandi vältel.
▲== ELulugu ==
Pärast 1760. aastaid sai Reynoldsi stiil üha klassikalisemaks ja iseteadlikumaks. Kuna ta langes 17. sajandi Bologna klassikalise baroki ja antiigi mõjude alla, siis on näha liikumist antiikse kujutuse poole. Joshua Reynolds aitas luua kunstnike liidu, milel patrooniks sai George III, lõi esimesena paljudest edukatest näitustest. Selle tõukena loodi 1768. aastal Kuninglik Akadeemia ja kuigi kunstniku tööd ei olnud kohtus eelistatud, leiti, et tema on kooli presidendi kohale ainuõige valik. Seejärel lõi kuningas ta rüütliks. Reynolds juhtis kooli sellise oskuse ja kindlusega, et tema loodud mustrit jälgitakse väikses osas siiani. Alates 1769. aastast on Reynoldsi kõige olulisemad tööd pärit Akadeemiast. Teatud näitustel esitles ta ka oma ajaloolisi teoseid nagu näiteks “Ugolino”, mis oli üheks tema viimaseks edukaks tööks.
1781. aastal külastas kunstnik Frandriat ja Hollandit, kus ta õppis ja kopeeris Flaami parima barokk-kunstniku Peter Paul Rubensi töid. See tundub olevat mõjutanud tema enda stiili, sest Rubensi hilisemate tööde puhul on tema pildipinna tekstuur palju rikkam. See kehtib enim Reynoldsi töö “Devonshire hertsoginna ja tema tütar” ''(“duchess of Devonshire and her daughter”)'' kohta.
| |||