Infotehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Infotehnoloogia''' ehk '''IT''' (ingl ''Information Technology'') on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni <ref name="definit" />. Infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimisel.
 
6. rida ⟶ 7. rida:
 
Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale:
# [[Arvutitehnika|arvutitehnika/-tehnoloogia]] – programmeeritav, mitmete raalide kasutamine andmete kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed – toored faktid ja pildid - informatsiooniks, mida saame kasutada;
# [[Telekommunikatsioon|kommunikatsioonitehnoloogia]] – koosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagnetilistest seadmetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitelda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada);
# [[infoteadus]] – andmete muutmine informatsiooniks ehk organiseeritud, analüüsitud ja parandatud ja andmete esitamine.
29. rida ⟶ 30. rida:
Tänu foiniiklastele, kes suuremalt jaolt on ajaloos tuntud, kui meresõitjatest rahvas, levis kirjatehnika kiirelt samuti nende Vahemere ääres olevate kaubanduspartneriteni. Foiniikia tähestiku hakkasid laialdaselt kasutama paljud rahvad kaasaarvatud vanad kreeklased, kelle mõjul jõudis see omakorda roomlasteni. Roomlased kujundasid tähestikust mõne aja pärast välja oma versiooni, andes foiniikia tähestikus olevatele sümbolitele ladinapärased tähendused ja nimetused. Sedasi panid roomlased aluse kaasaegsele ladina tähestikule. <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Ajalugu2" />
 
Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu. Pastakad ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul endas küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järgijärele sündis alles pealepärast esimeste kalkulaatorite kasutusevõttukasutuselevõttu ehk arvelaudade laialdasemalaialdasemat levikulevikut. <ref name="Ajalugu1" />
[[File:RomanAbacusRecon.jpg|thumb|Koopia ühest varaseimast Rooma arvelduslauastarvelauast]]
 
=== Mehaaniline ajastu (1450–1840) ===
 
[[File:IT leibnizmasin.png|thumb|Joonis ühest esimesest mehaanilisest arvutist - Pascali masinast|vasakul]]
Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma.
Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutiteleanaloogarvutitega tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid – esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage diferentsiaal masin. Kõige suuremad probleemid mehhaanilistemehaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses.
Ajastu lõpuks asuti mehaanilisi komponente asendama üha rohkem elektrooniliste komponentidega. Ajapikku arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama.
Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehhaanilisedmehaaniliselt olid väga komplekssed ja sarnanesid tööpõhimõtte poolest väga tänapäeva arvutitelearvutitega. Arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. <ref name="Ajalugu1" />
[[File:IT arvuti1.png|thumb|Joseph Marie Jacquard kangasteljed. OllesEhkki välimuselt väga robustne, onsarnaneb antudsee seade tööpõhimõttelt tegelikultvägagi erakordselttänapäevaste sarnane tänapäevastele arvutitele.arvutitega]]
 
=== Elektromehaaniline ajastu (1840–1940) ===
 
Kuigi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul osati elektrit juba võrdlemisi hästi kasutada, siis raskused seisnesid paljuski:
1. teatud mehhaanilistemehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega;
2. elektrooniliste komponentide puudumises.
 
63. rida ⟶ 64. rida:
==== Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid ====
 
Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööphimõttelttööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT arvuti2.png|thumb|Howard Aiken, Harvardi ülikooli doktorant mässamas enda ehitatud Mark I arvutiga. Pildil sätitakse perfolinte rullidele]]
71. rida ⟶ 72. rida:
==== Esimesed katsetused ====
 
Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba varastel1940ndate 40ndatelalgul. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus – nad võtsid terve ruumi enda alla. <ref name="Ajalugu1" />
 
Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud ''the'' ''Electronic Numerical Integrator and Computer'' (ENIAC). ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe magnituudi kordselt kiirem, kui kõik varasemad elektromehaanilised arvutid. Tema kõige suuremaks puuduseks oli mälu puudumine ehk ta polnud võimeline varasemaid masinal jooksutatud programme enam käitama. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:Arvuti2.png|thumb|Brittide Mark I (prototüüp)]]
Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka ''the Electronic Discreet Variable Computer'' (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib sisseehtitatud mäluga. 1945. aastal ilmus John von Neumann aruanne „The Report on the EDVAC“, kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet. See tekitas üle maailmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite arhitektuurile. Britid kasutasid rapordis olevat infot ära ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti Mark I. Aasta peale sedahiljem ehitati selle üldkasutatav versioon USA-s valmis (Mark I oli vaid prototüüp). Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid, mis olid valmis ka erasektori vajadusi rahuldama. <ref name="Ajalugu1" />
 
==== Digitaalsete arvutussüsteemide võidukäik ====
 
1950ndatest sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng - järk-järgult hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakumtorud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks, tekkisid esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet). <ref name="Ajalugu1" />
[[File:Arvuti3.png|thumb|Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega - transistoridega|vasakul]]
 
Maakera elanikkonna tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja paljundusmasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist.
102. rida ⟶ 103. rida:
=== Andmete töötlemine ===
 
Kaasaegne andmete töötlemise efektiivsus sõltub suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlam ja sujuvam arvutusprotsesside läbi viimine mikroprotsessori poolt on. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa masina arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda - enne salvestamist ja tihtipealesageli samutika pealepärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid. <ref name="tead3" />
 
=== Andmete edastamine ===
116. rida ⟶ 117. rida:
[[File:Arvuti4.png|thumb|Ülevaade kaasaegsest digiühiskonnast|300x300px]]
 
Maailm on muutumas iga päevaga digitaalsemaks. 2018. aasta algul ületas ülemaailmsete internetikasutajate arv 4 miljardi piiri. Rääkimata digitaalsete seadmete arvust, mis kasvab iga päevaga: näiteks telefonide arv ületas inimeste arvu juba 2014. aastal ning nende arv kasvab caligikaudu viis korda kiiremini, kui inimeste arv. <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" /> <ref name="digi" />
 
Infotehnoloogia suurimat kasvu ei vea uute tarkvaraliste lahenduste loomine olemasoleva riistvara baasil kuivõrd digitaalsete seadmete juurdekasv. Teisisõnu infotehnoloogia kasv sõltub suuresti, kui kiiresti ja kui paljud seadmed elektrooniliseks muutuvad. Suurimat kasvu veab siin mõistagi tehnoloogiasektor, kuid ka meditsiin ja tööstussektor. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kasvas maailmas eelmine aasta umbes 5% ning on ennustuste kohaselt on valdkond 2019. aastal 4,4 triljoni euro suurune. <ref name="majandus1" /> <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" /> <ref name="hbr" /> <ref name="econ" /> <ref name="eu" /> <ref name="comp" /> <ref name="deloitte" />
123. rida ⟶ 124. rida:
=== Fotoonika ===
 
Fotoonika on kaasaegne kiirelt arenev teadusharu, mis ühendab omavahel optika ja tehnoloogia. Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ära kasutamises, täpselt sama moodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ära kasutamises. Kaasaegse elektroonika üks suurimatest muredest on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kasutades footoneid infokandjatena ei tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutataks optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni liigutamiseledastamisel. <ref name="footon1" />
 
==Vaata ka==